Maa-ameti ülevaade välisriikide residentide kinnisvaratehingutest Eestis näitab, et nende osa tehingutes on aastate jooksul jäänud alla viie ning nende tehingute koguväärtus alla kolme protsendi. Enamik tehinguid on tehtud korteriomandite, mitte põllu- ja metsamaadega ja seega ei ole alust väidetel, nagu ostaksid välismaalased Eestis suurel hulgal kinnisvara kokku.
2008. aastast on välismaalased Eestisse kinnisvaratehingutega toonud kokku 477 miljonit eurot. Kinnisvara võõrandamise eest on nad saanud 385 miljonit eurot.
Välisriikide residentidest võõrandajaid on olnud 76 riigist ja omandajaid 88 riigist. Enim on neid lähiriikidest: Soome Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Rootsi Kuningriigist.
Arvuliselt on kõige rohkem kinnisvaratehinguid teinud Harju- ja Ida-Virumaal. Kui aga vaadelda tehingute osakaalu maakondade kaupa, siis üle viie protsendi tehingutest on välisriikide residendid teinud vaid Ida-Viru- ja Läänemaal. Ida-Virumaal on enam esindatud Venemaa, Läänemaal Rootsi ja Harjumaal Soome residendid.
Kui 2012. aastani välisriikide residentide arv ja osa tehingutes suurenes, siis 2013. aastast on just omandajate seas nende osatähtsus hakanud jõudsalt vähenema. Põhjused on naaberriikide halvenenud majanduslik olukord ja kinnisvarahindade kasv Eestis.
Residentsuse andmete aluseks on füüsilise isiku puhul alaline elukohariik, juriidilise isiku puhul registreerimisriik ning muude osapoolte puhul asukohariik.