Maalehe ja Eesti Looduskaitse Seltsi koostöös on sündinud lugude sari “Eesti rahvusmaastikud”, tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Lood kirjutab 50 rahvusmaastiku tutvustamiseks Juhani Püttsepp, maastikke pildistab Ingmar Muusikus.
Tänases Maalehes kirjutab Püttsepp paljudele metsameestele õpingute käigus armsaks saanud Järvseljast, kus asub ka praegu Eesti Maaülikooli õppe- ja katsemetskond.
Kui metsaökosüsteemide professor Veiko Uri peaks Järvseljat külalisele tutvustama, alustaks ta Kuningmänni teretamisest. Kuningmänd on hästi vana, suure tüvemahuga, võimas metsapuude kuningas.
Edasi viiks retk kõrgete kuuskede (40meetrised) juurest ürgmetsakvartali, Eesti vanima metsakaitseala serva. Kuuskedest-mändidest kaugelt kõrgemana (130 meetrit) paistab samas silma seiremast, mis mõõdab gaasivahetust ökosüsteemi kohal. Oma ringkäigu lõpetaks Veiko Uri Järvselja jahilossis.
Eesti metsateaduse rajaja Andres Mathiesen teatas 25. mail 1921 kirjalikult Tartu Ülikooli rektorile (asudes ise Järvseljal, “üle Wõnnu Tartumaal”), et Kastre-Peravalla mets on võetud ülikooli valitsemise alla. Seal esinesid pea kõik metsa kasvukohatüübid ning ka jahiloss, mis sobis õppejõudude ja üliõpilaste eluruumideks.
Loe täpsemalt Maalehe artiklist.