ERR: Ehkki puitu, mis sobiks Eesti Energia elektrijaamades põletamiseks on meil piisavalt, siis seab piiri see, et mõistlik on puitu tarnida ainult poolelt Ida-Virumaalt. See aga tähendab, et tooraine saaks otsa viie aasta jooksul.
Erametsaomanike Liidu juhi Ants Eriku sõnul pole mõistlik puitu elektrijaamadesse põletamiseks vedada kaugemalt kui 40 kilomeetrit. “Kui vaadata teisi küttepuude ostjaid olgu nendeks sadamad või mingid tehased, siis metsaomanik vaatab väga täpselt, millised need kulud müügiga kaasnevad,” selgitas ERR-i raadiouudistele Erik.
Seetõttu viib metsaomanik oma puidu kõige lähemasse kohta. “Tõenäoliselt on see raadius Narva elektrijaam puhul 30 kuni 40 kilomeetrit,” arvas Erik. Seega territoorium, kust saaks hakkepuitu koguda, jääks kogu Eesti maismaaga võrreldes viie protsendi piiresse ehk puitu oleks mõistlik vedada ainult poolelt Ida-Virumaalt.
Eesti Energia võiks saada Ida-Virumaalt 100 000 tihumeetrit puitu aastas
Näiteks piirkonna 2013. aasta raiemahtudest sobinuks keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhi Jaak Rohtsalu sõnul elektrijaamades põletamiseks umbes 100 000 tihumeetrit puitu.
“2013. aasta summaarne raiemaht oli Ida-Virus 999 000 tihumeetrit. Sellist puitu, mis oleks võinud minna kateldesse oli üsna täpselt kolmandik,” rääkis Rohtsalu, kes märkis, et maht sisaldas nii küttepuid kui ka kõik võimalikke raiejäätmeid.
“Pool Ida-Virumaad, kui mööda teed minna, jääb kaugemale kui 50 kilomeetrit ehk me võime kohe selle elektrijaamadele sobiva mahu jagada kahega,” tunnistas Rohtsalu.
Samuti raskendab elektrijaamadele tehtavaid puidutarneid see, et osa eelpool mainitud mahust saavad endale ka tavatarbijad, kes iga-aastaselt endale küttematerjali tellivad. “Siis jääbki elektrijaamadele kõlbliku puidumaht 50 000 kuni 100 000 tihumeetri juurde.” nentis Rohtsalu.
Puidust jätkuks viieks aastaks
Kuid erinevate hinnangute kohaselt peaks Eesti Energia jaamades elektri tootmiseks põletama puitu alates poolest miljonist kuni nelja ja poole miljoni tihumeetrini.
Võttes arvesse plaani, mille kohaselt põletatakse Ida-Virumaal aastas miljon tihumeetrit puitu, tähendaks see, et piirkonnast tuleks maha võtta ligi 900 000 lisa tihumeetrit metsa igal aastal.
Samas Jaak Rohtsalu väitel on Ida-Virumaal raieküpset metsa umbes neli miljonit tihumeetrit. Kuigi metsa kasvab pidevalt ka juurde, siis ei usu keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja, et puidust elektri tootmine oleks jätkusuutlik, kuna mets saaks piirkonnast lihtsalt otsa.
“Kui puidu abil hakatakse elektrit tootma, siis jätkuks puidust umbes viieks aastaks ning seejärel tuleks puidu osakaalu vähendada. Sellise plaani ellu viimine oleks liialt idealistlik,” märkis Rohtsalu.
Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Taavi Rõivas, et Ida-Virumaal on siiski puitu aga kui sellest ei piisa, siis võiks seda importida ka välismaalt.