Eesti Erametsaliit andis teada, et lahkunud on igipõline metsamees, taasiseseisvunud Eesti üks ülesehitajaid Leonhard Polli. Oma aktiivse tegevusega, Eesti asutamise ühe algatajana ja selle juhatuse esimehena 1992–1996 ning 1998–2000 kirjutas ta end jäädavalt Eesti ajalukku.
Leonhard Polli sai metsamehe diplomi aastal 1951, mis oli ka Eesti põllumajanduse akadeemia (EPA) loomise aasta, baasiks kolm Tartu ülikooli teaduskonda, millest üks oli . Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta mitmes ametis juhtinud ministeeriumis, mis kõige pikemalt kandis ja looduskaitse ministeeriumi nimetust. Ta töötas riigimetsanduses kokku 37 aastat ja 1977. aastal tunnustati teda teenelise metsakasvataja tiitliga.
Pärast nõukogudeaegse ministeeriumi ümberkorraldusi võinuks ta jääda pensionile, kuid tegelikult töötas veel mitmes ametis, 1990. aastate algul ka riigikontrollis, kus puutus tihedasti kokku Eesti omandireformi võlude ja valudega. Ta ise on öelnud, et kui koos mõttekaaslastega hakati korraldama Eesti vastsete ühenduse loomist, oli veel olemas selge veendumus, et Eesti küla suudab taastuda elujõuliste traditsiooniliste hajataludena. Talumaad olid nõukogude aastail aga võssa kasvanud ja metsastunud. Ametkondlikud struktuurid ei osanud ega julgenud veel eraisikut potentsiaalse usaldada. Neil eraisikuil tuli ohjad enda kätte võtta.
Riigis, kus kõik muutus, polnud kuigi kerge eraomanikel end tõestada. Õnneks on säilinud paljud kirjalikud märgid sellest, milliseid vaidlusi ja lausa võitlusi tuli pidada, et hakataks riigi tasandil tunnistama esindajana. Tuli võidelda, et uued seadused ja muud riigikorralduslikud aktid eraomandust arvestaks. Samal ajal oli vaja toeks olla ka endile – väga paljud puutusid vanaisa talumaid tagasi saades või maid erastades kokku esimest korda elus.
Leonhard Polli oli ka ise . Eriti siis, kui pingeline juhatuse esimehe amet oli teistele üle antud, võttis ta sageli sõna ka puht teemadel, toetudes oma kogemusele. 2005. aastal tunnustas teda elutööpreemiaga.
Leonhard Polli jääb meelde kui metsamees, kes alati ütles otse välja, mida mõtles. Väga suur teadmiste ja kogemuste pagas võimaldas tal näha Eesti toimuvat sellises pikas ajamõõtmes, mida paljudel noorematel kõrvale panna polnud.
Eesti