Mart Kelk Eesti Metsaseltsist kirjutas RMK ajakirja Metsamees oma külaskäigust Lõuna-Saksamaale, kus uuritakse teadustöö raames harvendusraieid kuusikus. Autori loal avaldame artikli ka erametsaportaalis.

Saksamaa on Euroopa üks suurimaid metsariike. Metsandus on tähtis valdkond kogu ühiskonna jaoks. Puit ehitusmaterjalina on kõrgelt hinnatud ja järjest enam kasutatakse puitu avalike hoonete ehituses eesmärgiga propageerida taastuvaid loodusvarasid ning kasutada ära puidu eeliseid betooni ees. Maainimese jaoks on kaks peamist valdkonda, kus nad oma elatist teenivad – põllumajandus ning metsatööstus. Nimelt on Saksamaal hinnas maapiirkondades ja külades paiknevad väikesed ja keskmise suurusega saekaatrid, millel kõigil oma kliendid ja nišš. Mets ja puidutööstus koos paberi- ja trükitööstusega annab tööd ligi 1,3 miljonile inimesele, mis on võrreldav Eesti rahvaarvuga.

Saksamaa metsad laiuvad 11,4 miljonil hektaril, see moodustab kolmandiku kogu riigi pindalast. Viimase 50 aastaga on metsade pindala kasvanud ühe miljoni hektari võrra. Saksamaa metsadest 60% moodustavad okaspuuenamusega ja 40% lehtpuuenamusega puistud. Kokku arvestatakse segapuistuteks 73% metsadest. Puuliikidest on enimlevinud kuusk (28%), sellele järgneb mänd (23%) ja pöök (15%).

Teadustöö eesmärk: looduslikud ja tootlikud metsad

Euroopa metsaseltside võrgustiku kohtumisel Saksamaal külastasime erinevaid metsi ja arutasime sealse metsamajanduse eripärade üle. Teaduspõhise metsamajanduse näitena tutvustati meile uurimust, kus vaatluse alla on võetud kuusikud, mis on väga levinud Lõuna-Saksamaal ja mägedes.

Arvestades kohalikke ilmastikutingumusi, temperatuuride kõikumisi, sademeid ja mullastikku, pööratakse järjest enam tähelepanu uue metsapõlve kasvatamisele looduslikul moel. Saksamaa metsakasvatuse eesmärk on metsade kujundamine selliselt, et kvaliteetse puidu osakaal oleks suur ja metsade tootlus kõrge. Seepärast on seal palju ka uuritud, kuidas erineva astmega harvendusraietega suurendada metsa juurdekasvu, kuidas saada kvaliteetsemat puitu ning kui pikk võiks olla raiering. Teadustöö eesmärgiks on selgitada, kuidas looduslähedased metsakasvatusvõtted sobituvad majanduslike eesmärkidega, tagades samas järjepidevus metsanduses.

Ainulaadne harvendusraiete uurimisala

Pilt 1. Raiumata puistu.

Teadustöös on uuritud Lõuna-Saksamaal Regensburgi lähistel asuvat kuusekultuuri ja selle tagavara muutust sõltuvalt harvendusraie intensiivsusest. Pikaajaline harvendusraiete katseala on unikaalne mõõtmisandmete pideva ja pikaajalise kogumise poolest. Katseala loodi 1949. aastal 10 ha suurusele maa-alale algtihedusega 1m x 1m ehk istutatud on ca 10 000 kuuske ha kohta.

Pilt 2. Intensiivne raie.

Esimesed mõõtmised katsealal viidi läbi juba 1974. aastal. Seni viimased mõõtmised toimusid 2016. aastal. Kordusmõõtmisi on tehtud erinevate intervallidega, 2 kuni 7 aastaste vahedega. Uuringuala asub eelmäestikus, maastik on künklik. Aasta keskmine temperatuur on 7,5 °C, vegetatsiooniperioodil 13,3 °C, sademeid aastas keskmiselt 790 mm.

Pilt 3. Ekstreemne raie.

Harvendusraiete uurimiseks valiti kolme laadi alasid. Baasiks on võetud harvendamata kontrollala, kus ei ole raieid läbi viidud (Pilt 1). Kahe erineva raiekraadiga harvendusraied jagunesid tugeva intensiivsusega raieks (Pilt 2) ja ekstreemseks raieks (Pilt 3). Harvendusraieid on tehtud kolmel korral, 34, 47 ja 58 aasta vanuselt (Joonis 1).

Joonis 1. Raiete instensiivsuse mõju rinnaspindalale.

Harvendusraiega alad järgivad loodusliku metsa rütmi

Täna juba 70. aastases metsas saab teha järeldusi korduvate harvendusraiete mõjule. Puistu tihedus ja rinnaspindala olid kõrgeimad kontrollaladel ning vastavalt raiekraadi tugevusele madalamad tugeva ja ekstreemse harvendusega aladel (Joonis 1, 2). Kuid harvendusraiete üheks eesmärgiks on kvaliteetsete ja suure diameetriga tüvede kasvatamine, mille olulisteks indikaatoriteks on puistu rinnasdiameeter ning tüvepuidu produktsioon.

Joonis 2. Tüvede arvu muutus sõltuvalt puistu vanusest.

Selgelt kõige madalama diameetriga olid kontrollalad: 70. aastaste kontrollalade keskmine rinnasdiameeter oli ligikaudu 45 cm, kuid ekstreemse harvendusega aladel ületas see lausa 60 cm piiri, tugeva harvenduse puhul oli see aga veidi üle 50 cm (Joonis 3).

Joonis 3. Rinnasdiameetri kasv sõltuvalt raietest läbi aja.

Hoolimata suurest diameetrist jäi aga ekstreemse harvendusega alade koguproduktsioon võrreldes teiste aladega selgelt kõige madalamaks, seda puistu madala tiheduse tõttu (Joonis 4). Kuna tugeva harvendusega alade tüvepuidu koguproduktsioon oli 70. aastastes puistutes ligilähedane kontrollalade vastava näitajaga, võib puiduproduktsiooni seisukohast pidada parimaks majandamisviisiks just tugevat harvendust.

Joonis 4. Aastate jooksul kumuleerunud puistu produktsioon.

Saksamaa näite puhul peab meeles pidama, et välismaiste metsakasvatusvõtete ülekandmine Eesti tingimustesse ei pruugi tähendada sama häid tulemusi. On ju üldteada meie kuusikute pelgus harvendusraiete suhtes. Värsked kännud ja kahjustunud juured on suurepäraseks kasvulavaks juuremädanikele (juurepess, külmaseen), mis on meie kuusikute suurimateks kahjustajateks. Samuti on igale metsamehele teada kuusikute tormihellus, mis harvendusraie järgselt oluliselt suureneb.

The post Sakslased uurivad harvendusraieid kuusikutes appeared first on Erametsakeskus.

Keskkonnainspektsioon:

Keskkonnainspektsiooni 2017. aasta kokkuvõte näitab, et registreeritud keskkonnaalaste õigusrikkumiste arvu langus on peatunud, kahel viimasel aastal jääb alustatud menetluste arv 1200 piirimaile.

Keskkonnainspektsioon alustas 2017. aastal 1186 väärteo- ja 39 kriminaalmenetlust, selguseta kuuluvusega püügivahendite veekogust eemaldamise juhtumeid oli 849. Kui 2016. aastal registreeriti väärteomenetlusi eelneva aastaga võrreldes 27% vähem, siis mullu vaid 4%. Kümme aastat tagasi oli keskkonnarikkumiste arv kaks korda kõrgemal tasemel.

Olulisel kohal ennetustegevus

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul võib alustatud menetluste numbrite taga näha tendentsi, mis on seotud Keskkonnainspektsiooni eesmärkidega – keskenduda olulisematele, kuid ühtlasi ka aeganõudvamatele probleemidele. Seda kinnitab alustatud kriminaalasjade arvu tõus.

„Püüame oma kohaloleku ja järelevalvega rikkumisi võimalikult palju ennetada. Samas peame arvestama tõsiasjaga, et riigisektor järjest kahaneb ja ka Keskkonnainspektsiooni koosseis on kahe aasta jooksul vähenenud 14 inimese võrra. See tähendab, et peame olema ühtaegu kokkuhoidlikud ja efektiivsed,“ lisas Volkov.

Olemasolevate ressursside optimeerimisele viitab ka keskkonnaminister Siim Kiisler: „Valdkondade paljusus ja nendega tegelevate inimeste nappus ei tohi saada piduriks keskkonnaprobleemide lahendamisel. Inimesed ootavad meeltega tajutavaid tulemusi ning selleks, et aasta lõpus oleks vähemalt poole vähem keskkonnakuritegusid ning vedelevad vanarehvihunnikud juba ringlusesse ära veetud, tulebki alustada tähtsamast.“

2017. aasta statistika näitab, et menetlusega lõppes keskmiselt iga kaheksas kontrollkäik. Valdkonnad, kus tuvastatakse kõige rohkem rikkumisi, püsivad aastate lõikes samad: nii oli ka 2017. aastal kõige rohkem kalapüügiseaduse, jäätmeseaduse ja looduskaitseseaduse alusel registreeritud väärteoasju.

Menetluste arvu üldise vähenemise taustal paistab silma kaks valdkonda, kus on toimunud tõus – need on kiirguskaitse ja kalapüük. Kalapüügi osas on rikkumiste avastamise kasv seostatav põhiliselt kahe asjaoluga, need puudutavad kontrollikavade elluviimist (ennekõike lõheliste kaitse kontrollikavad Harju- ja Lääne-Virumaal) ning kalapüügiandmete esitamise kontrollimist.

„Üks probleemsemaid teemasid aastast aastasse, mis ei ole ka 2017. aastal oluliselt vähenemise märke näidanud, on selguseta kuuluvusega püügivahendid. Nende asjade lahendamine on väga ressursimahukas nii töö kui ka muude ressursside mõttes, nagu püüniste hoiustamine ja hävitamine,“ märkis kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla.

Metsaraiega seotud 7 kriminaalasja

Enim on vähenenud väärteomenetluste arv jahi, metsa ja jäätmete valdkondades. Samas tõstsid jäätmevaldkonna ettekirjutused ettekirjutuste koguarvu 63-le ehk 2016. aastaga võrreldes kahekordseks.

2017. aastal määras inspektsioon väärtegude eest trahve 874 korral kogusummas 320 249 eurot. Võrreldes eelneva aastaga on vähenenud nii trahvide arv kui kogusumma, kusjuures viimase puhul on tegemist esmakordse langusega viie aasta jooksul.

Enim trahve ehk 370 trahvi määrati kalakaitse valdkonnas, see-eest trahvide kogusumma oli suurim keskkonnakaitse valdkonnas – ühtekokku 197 035 eurot. Keskkonnakaitse nõuete rikkujate seas on rohkem juriidilisi isikuid, millest tulenevalt on ka trahvisummad kõrgemad. Suurim trahv ulatus 26 000 euroni ja see määrati keskkonnakompleksloa nõuete rikkumise eest.

39 alustatud kriminaalasjast olid 25 seotud kalapüügiga (sh 9 vähipüügiga) ja 7 metsaraiega. Ülejäänud kriminaalasjad puudutasid kaitstavaid loodusobjekte, kemikaalide ja jäätmete käitlust, riikidevahelist jäätmevedu ja keskkonnaloata tegutsemist.

Õigusrikkumistega tekitatud keskkonnakahju esialgseks kogusummaks on arvestatud 640 553 eurot. See on vähem kui kolmandik 2016. aasta keskkonnakahjust, kuid kui 2016. aastal langes üle kolmveerandi kahjusummast metsapõlengute arvele (sh üks neist üle miljoni euro), siis 2017. aastal taolisi suurpõlenguid ei olnud ja ka raiega tekitatud kahju jäi tavapärasest väiksemaks. 2017. a viis suurimat keskkonnakahju tulevad kõik kalapüügi arvelt.

2018. aastal keskendub Keskkonnainspektsioon senisest enam jäätmeprobleemidele, sealhulgas ehitusjäätmete käitlemise kontrollimisele.

The post Keskkonnarikkumistega seoses alustati mullu 1225 menetlust appeared first on Erametsakeskus.

Iga puu on elusolend ja vajab kasvamiseks piisavalt vett, valgust, toitaineid ja ruumi. Tihedalt kasvavate puude vahel käib aga võitlus – kes saab ressurssidest suurema osa ja kes jääb neist ilma, kirjutab Metsaühistu. Majandusmetsas sekkub sellesse olelusvõitlusse inimene ning teeb hooldusraiel omad valikud.

Hoolduraietega kujundatakse soovitav tulevikumets. Metsaühistu kirjutab, et parim aeg hooldusraiete ettevõtmiseks on just praegu, talvel ja parajalt külmade ilmadega.

Metsaühistu käis külas Põlvamaa metsaomanikul Heikil, kes lõpetas just valgustus- ja harvendusraie ligi kümnel hektaril. “Kogu see metsaosa jagunes kolmeks. Ühes osas oli endine raielank, mida aastad tagasi sai uuendatud kuusega, teises on looduslik uuendus ja kolmandas paras lepik. Nüüd oligi vaja kuuseuuenduses valgustust teha, et lehtpuud seal võimust ei võtaks. Looduslikust uuendusest tahaks kujundada kaasikut ja lepikus oli vaja juba harvendust teha. Tahaks ikka lastele jätta korralikku palgimetsa, aga ilma hooldusraieteta seda teha ei saa,” räägib metsaomanik. Tööd lasi ta teha Põlvamaa Metsaühistu kaudu ja jääb nendega väga rahule. “Mul muret polnud, ühistu ajas asju. Samad mehed on mul ka varem tööd teinud, tean, et sealt tuleb hea tulemus,” rääkis metsaomanik Metsaühistule.

Loe Metsaühistu lehelt täpsemalt, miks hooldusraied vajalikud on ning kuidas neid tehes juuremädanike levikut vältida.

Nõuandeid valgustustusraie tegemiseks näeb ka siit videost:

The post Metsaühistu: mets vajab tarka hoolt appeared first on Erametsakeskus.

Mart Erik, Eesti Ekspress:

Kui palju metsa tuleb maha võtta, et sellest saadava maksutuluga katta näiteks kultuuriminsteeriumi aastaeelarve? Või kui palju lageraiet peaks tegema, et maksta kinni NO99 lavastatav vabariigi aastapäeva pidu? Eesti riigieelarve sõltub metsaraiest.

Elas kord Harju-Ristil, ühes väikeses majakeses kiriku taga Ingo-Heinz Heide nimeline mees oma naisega. Ingo – Vihterpalu metskonna raietööline – oli intelligentne mees, luges raamatuid ning ajalehte Sirp ja Vasar. Palgapäeviti metskonda tulles käis ta ka minu juurest läbi. Siis ajasime alati juttu. Mäletan, et talle kuidagi ei meeldinud ehitatav Olümpia hotell, mida ta kukuruskaks nimetas, ja tagatipuks oli ta kindel, et olümpiaregatt toob meile alatiseks suure häda kaela.

Ingo teha oli harvendusraie. Suviti väntas ta jalgrattaga metsa tööle juba kella viie paiku hommikul. Talvel sõitis ta metsa veoauto kastis koos teiste raiemeeste ja metsavahtidega, kuid tööd tegi alati eraldi. Oli enda sõnul sakslane ja selles mõttes haruldane mees, et ei joonud vist üldse.

Ingo töötas mootorsaega Družba, mille ööseks metsa põõsasse peitis. Hiljem andsin talle esimese metskonda tulnud Husqvarna. Tükk aega kauplesin, et ta selle ikka vastu võtaks, sest Ingo meelest oli Rootsi sael üks suur viga – kui oled ta kord kätte võtnud, siis Družba poole ei taha enam vaadatagi. Mees kartis, et kui saag juhtub katki minema, peab jälle vene risu kätte võtma. Uut „relva“ ta ööseks enam metsa ei jätnud.

Vanal metsaraiduril oli kombeks kõikvõimalikke elunähtusi füüsikalistesse ühikutesse teisendada. Nii arvutas ta välja, mitu kilomeetrit suitsu on metskonna padujoodikust töölised Veske Sass ja Olema Viidi oma elus tõmmanud ning mitu tonni kartulit on selle piirituse ajamiseks raisatud, mis tema kolleegid ära on joonud. Jalgrattaga tööle ja koju sõites mahavändatud maad kokku arvutades jõudis ta otsaga Berliini välja.

See komme luua võrdusi pealtnäha täiesti võrreldamatute elunähtuste vahel viis mind mõttele näitlikustada, mis moel väljendub metsaraie jälg meie igapäevaelus ja tegemistes.

Kui õige keelaks harvesterid ja lageraied?

1979. aastal avanes mul toona haruldane võimalus külastada Rootsis oma onu. Seal sattusin ka Ösa tehasesse (nüüdne John Deere), kus nägin esimest korda harvesteri. Kaasatoodud reklaamprospekte palus Ingo mõneks ajaks endale ja teatas rõõmsalt, et tema läheb õnneks enne pensionile, kui sellised masinad ükskord meile kohale jõuavad.

Ingo suri 1991. aasta novembris 62aastasena. Raske töö, milles oma osa ka Družbalt saadud vibratsioonitõvel, murdis mehe. Tema matuse ajal oli Harju-Ristil eriti vastikult külm ilm ning sadas paduvihma, justkui näitamaks meile tingimusi, millistes mees aastaid ja aastaid tööd tegi – külmas ja vihmas, aga ka kuumuses.

Selleks ajaks olid esimesed harvesterid Eestis juba kohal. Operaatorid istusid T-särgi väel soojas kabiinis ja võimalik, et kuulasid kõrvaklappidest Chuck Berry pala „Roll Over Beethoven“. Lugu kõneleb rock’n’roll’ist, mis sõitis täiega üle klassikalise muusika. Samamoodi rullisid harvesterid üle raietööliste – ülekantud tähenduses.

Praegu pole enam palju neid, kes sooviksid Ingo moodi meeletult rasket raiemehe tööd teha. Enamik neist läks eelmise ehitusbuumi ajal küprokit panema ning seejärel Soome Kalevipojaks. Muuseas just neid ühiskondlikke hüvesid nautima, mis Soome riigile metsast saadava tulu arvelt tulnud.

Ühiskonnas kõlab üha ­valjemini nõudmine, et nii harvesterid kui ka lageraied tuleks ära keelata. See on mõeldamatu, võin ma tegevmetsamehe kogemustele toetudes kinnitada.

Isegi kui puid käsitsi, ilma harvesterita langetada ja järgata, tuleb puit langilt välja vedada. Kokkuveo­traktor aga lõhub pinnast veelgi rohkem kui harvester. Ja juttu hobustega metsaveost ei saa tänapäeval enam tõsiselt võtta.

Lageraie on omaette teema. Kuigi võib tunduda, et kirutud harvesterid on selle raieviisi kasutamise peamine põhjus, on lageraiet Eestimaal aegade algusest kasutatud, sest see on tõhus. Ka metsauuendus on kõige tulemuslikum lageraielankidel. Loomulikult leidub kohti, kus ka majandusmetsas lageraiet teha ei tohi. Samas on tähtis teada, et lageraiet tunnustavad kõik autoriteetsed rahvusvahelised looduskaitseorganisatsioonid ja sertifitseerimissüsteemid.

Loe edasi Eesti Ekspressist.

The post Lageraie ekvivalent Eesti majanduses ja kultuuris appeared first on Erametsakeskus.

Juubeliaasta kõige tähtsam teema on Eesti metsa tulevik. Suurema osa muudest vaidlustest võime lihtsalt katki jätta ja midagi ei juhtu, kirjutab Erik Moora Eesti Ekspressis.

Ma ei hakka kõiki viimaste kuude ebavajalikke vaidlusi üles lugema. Te teate neid isegi. Enamasti ei sõltu neist kire­tsunamidest midagi, arutleb ajakirjanik Eksressis.

Mõned viimase aja suured teemad on siiski päriselt tähtsad. Näiteks debatt Eesti perede lasterikkuse või -vaesuse teemadel või meie julgeoleku tagamise viisidest. Ainult et siinkohal ei sõltu väga palju meist ja meie vaidlustest. Me saame pingutada ja teha niigi eriliselt helde perepoliitika veel pisut paremaks. Me saame üles rivistada ja hästi relvastada tuhat meest rohkem kui seni. Need oleks suured ja olulised pingutused, mille tegijad vääriksid kindlasti kiitust. Aga lapsi sünnib ikka laias laastus nii palju, nagu määravad jõukaid ühiskondi iseloomustavad demograafilised seaduspärasused. Ning meie tegelik julgeolek sõltub endiselt peaasjalikult suurvõimude omavahelisest tasakaalust ja nende huvidest.

Seepärast on debatt Eesti metsa tuleviku üle neist suurtest teemadest erinev. Siin on lahendused tegelikult ja päriselt meie endi kätes. Need lahendused tuleb kokku leppida kolme aasta jooksul, kui koostatakse Eesti metsanduse arengukava kuni aastani 2030.

Metsa üle käib vähemalt kaks üksteisest sõltumatut suurt vaidlust. Esimene neist on küsimus, kas Emajõe äärde võib üks eraettevõte rajada suure tselluloositehase. Teine – ja tunduvalt olulisem – on vaidlus selle üle, kuidas Eesti metsa lähemas tulevikus üldse majandama peaks, kui palju, mida ja kuidas raiuma.

Need kaks vaidlust peaksid ideaalses maailmas üksteisest lahus olema.

Suure puidurafineerimistehase rajamine iseenesest ei tähenda, et meie metsa tuleb senisest rohkem raiuda. See ei tähenda, et tuleb rohkem teha lageraiet. See ei tähenda, et metsad tuleb raskete masinatega roobasse tallata või et puistud tuleb maha võtta, kui need on väga noored. Sellise tehase rajamine ei tähenda samuti, et Tartu lõputusse haisupilve mattub.

Edasi saab lugeda Eesti Ekspressist.

The post Eesti metsa tulevik – juubeliaasta tähtsaim vaidlus appeared first on Erametsakeskus.

Pärnu Postimees:

Surju kooli õpilased panid vastlapäeval kodumetsa õpperaja äärde 25 pesakasti, mille poisid valmistasid tööõpetuse tunnis õpetaja Raivo Tõnissoni juhendamisel.

Ettevõtmine on Surju koolipere panus erametsaliidu algatatud “Eesti 100×100 pesakasti erametsa”, mida toetavad kohalikud metsaühistud, kõnealusel juhul MTÜ Ühinenud Metsaomanikud.

Üle poole kilomeetri pikkune koolimetsa õpperada valmis samuti Ühinenud Metsaomanike, Surju valla ja kooli koostöös. Halduspiiride muutmise järel jääb see Saarde valda.

“Rada on planeeritud nii, et selle ääres on võimalik vaadata mitmekesist metsakooslust, eri vanusega metsa, puuliike, taimi, seeni,” tutvustas Ühinenud Metsaomanike juhatuse esimees Kadri-Aija Viik. “Metsa õppeklassi rajamisel on see esimene etapp, kui saame raha, teeme istekohad ja katusealuse, mille projekt on tehtud.”

Koduriigi suurjuubeli heaks panid esimestena enda meisterdatud 28 pesakasti 1. veebruaril salu- ja sinitihastele ja must-kärbsenäppidele üles Pärnu Sütevaka­ humanitaargümnaasiumi õpilased.

Järgmisena panevad 75 pesakasti kevade alguse päeval meie sulissõpradele üles Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilased. Algatuses on oma osa OÜ Metsagrupil, mis toetab pesakastiehitajaid vajaliku materjaliga.

Kampaania “Eesti 100 x 100 pesakasti erametsa” algataja on Eesti Erametsaliit. Kokku soovitakse selle aasta jooksul koolide, metsaühistute ja erinevate ettevõtete koostöös metsadesse viia 10 tuhat pesakasti.

Kampaania edenemist saab jälgida ka erametsaliidu Facebooki grupis.

Vaata ka Ühinenud Metsaomanike galeriid kooliõpilased metsaskäigust:

The post Surju koolipoisid viisid pesakastid metsa appeared first on Erametsakeskus.

Eesti Jahimeeste Selts:

3. veebruaril muutus tavaline jahipäev Viljandi jahiseltskonnas päästeoperatsiooniks, kui kütid pidid metsseapõrsad jõest päästma.

Intsident sai alguse, kui väike seltskond jahimehi avastas Viljandimaal RMK jahialal metsseakarja värsked jäljed. Pärast seakatku pealetungi on selles piirkonnas metssea arvukus olnud väga madal ja karja jälgede avastamine suhteliselt erakordne. Katkuleviku piiramiseks ja arvukuse ohjamiseks otsustasid mulgid tol päeval metsseajahti pidada.

Jahi käigus leiti, et metsseakari jagunebga kaheks. Jahimehed otsustasid keskenduda esiti ühele osale karjast, kuna mõlemat osa ei saadud sisse piirata ning jahil osalejaid oli vähe. Jaht möödus edukalt ning poolest karjast õnnestus küttida kolm metssiga. Teine pool karjast, mida algselt ei hakatud sisse piirama, oli liikunud jõe poole. Kuna kütid teadsid, et jõgi on keskosast jäävaba, siis kahtlustati, et metsloomad võivad selle ületamisel hätta sattuda.

Jõe äärde jõudes avanes jahimeestele nukker vaatepilt. Emis nelja põrsaga olid läbi nõrga jää vajunud. Samal hetkel kui jahimehed jõe äärde jõudsid, sai emis koos ühe põrsaga omal jõul veest välja, ent kolm põrsast ulpisid abitult. Jahimehed otsustasid kohe appi minna ning langetasid puid vette, et neile veest välja tulemisel tuge anda. Sellest aga polnud kasu, mistõttu otsustati ise appi minna.

Nimelt pandi ühele jahimehele külge nöör, et põrsasteni jõuda. Jõgi oli ainult osaliselt lahtine, mistõttu pidi jahimees appi võtma mootorsae, et jääd purustades tekitada põrsastele kaldale liikumiseks teed. See aitas alajahtunud ja nõrku põrsaid ning üks neist suutis ise veest välja ronida. Teise aitas kaldale jahimees, kes tõstis ta käte peal veest välja. Kolmandal põrsal sai aga enne abikäe jõudmist jõud otsa ning teda ei õnnestunud kahjuks jää alt päästa.

Pärast päästeoperatsiooni kontrollisid jahimehed veel päästetud põrsaid, et nad alajahtumise tõttu metsa alla ei jääks ning kui emis koos kolme põrsaga omal jalul eemale jooksis, lahkusid metsast ka jahimehed.

Loe lisaks EJS lehelt ja vaata videost:

The post Jahilkäigust sai metsseapõrsaste päästeoperatsioon appeared first on Erametsakeskus.

Ärileht kirjutab, et megaprojekt Rail Baltic võib taas käima tõmmata maadevahetuse. Maade ostmine ja võõrandamine Rail Balticu rajamiseks ootab seaduse vastuvõtmise taga.

Rail Balticu ehitamiseks tuleb Eestis võõrandada ligi 650 erakätes või kohalike omavalitsuste valduses olevat maaüksust. Kui Lätis ja Leedus on Rail Balticu jaoks maade võõrandamisel maaomanikel sõnaõigust vähe, siis Eestis püüab riik maaomanikega suhelda, pakkuda neile alternatiive ja hüvitisi. Kui see siiski ei toimi, kasutatakse sundvõõrandamist.

Senine sundvõõrandamise seadus ei reguleerinud kokkuleppemenetlusi, ometi näitab suurte taristuprojektide praktika, et kokkulepe sõlmitakse ligi 99% juhtudel. Niisiis otsustati just seda osa lihtsamaks ja konkreetsemaks teha. Näiteks kui varem võis maad hinnata maksimaalselt kolm korda – kui teine pool leidis, et turuhind aina kerkib ja kerkib –, siis uue seaduse järgi hinnatakse maad üks kord ja see hind pannakse lukku.

Olukord lihtsustub

Nii on edaspidi lihtsam omandada maid maanteede, kaitseobjektide, raudteede, aga ka näiteks palju kõneainet pakkunud idapiiri väljaehituse jaoks. „Eemärk on vältida sunni rakendamist ja saavutada paremini kokkulepe,” ütles maa-ameti õigusosakonna juhataja Triinu Rennu.

Oluliselt muutub ka tasu määramise kord. Kui seni hinnati krundi turuväärtust, siis uueks kontseptsiooniks on hüvitusväärtus, milles kajastuvad ka varalised kahjud ja saamata jääv tulu. Seejuures võib hüvitusväärtus paljudel juhtudel võrduda siiski turuväärtusega.

Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal toob näite, kus uuest süsteemist kindlasti kasu on – kui jutt käib hoonest, mis tuleb lammutada. „Selle turuväärtus ei pruugi olla suur. Nüüd aga peaks hüvitis katma selle asendamise ehk uuesti ehitamise kulud,” selgitas Krinal.

Maa-amet on käinud Pärnumaal ja mõnes Raplamaa vallas ning seal on suur huvi olnud just maadevahetuse – nii metsa- kui ka põllumaa – vastu. Sõltuvad ju PRIA toetused pindalast. Metsaomanikud ei soovi väärt ressursist loobuda. Maid võivad vahetada nii maaomanikud omavahel kui ka maaomanik ja riik. Viimane toimub juhul, kui riigil on kõnealusel alal midagi vastu pakkuda.

Loe edasi Ärilehest.

The post Rail Baltic võib taas käima tõmmata maadevahetuse appeared first on Erametsakeskus.

Teadustööd näitavad, et kliimal on tulevikus Eesti metsale varuks halvad uudised, kirjutab Postimees. Katsed näitavad, et soojemate talvede ja vihmaste suvedega on palju kaotada just kaskedel ja haabadel.

Kümme aastat väldanud eksperiment Tartumaal Järvselja lähedal Rõka külas võib esmapilgul tunduda veidi kummaline. Endisele kolhoosipõllule on ringidena istutatud arukased ja hübriidhaavad, aga veel enne istutamist on maa sisse veetud veetorud, keerulised sensorid, püstitatud ventilaatorid, mis ajaksid õhku ringi.

Kui tuleb kevad ja need puud lähevad põllul lehte, algab suur udutamine. Päeval, mil õhuniiskus on alla 75 protsendi, hakkab torudes vesi voolama ning düüsidest piserdatakse puudele imepeent veeauru, mis kaob kiiresti. Juba meetri kaugusel ei ole enam mingit udu, kuid niiskus jääb.

Protsessi juhib arvuti, kuigi kohapeal hoiab udutamisel silma peal ka inimene. Ümbruskonna huvides on pühapäev puhkepäev – pumbad ei unda, düüsid ei pritsi ja puud ei kannata kunstliku udu käes.

Sademete hulk suureneb

Puude udutamise idee tekkis professor Olevi Kulli peas, paraku lahkus ta meie seast 2007. aastal ega näinud enam oma silmaga, kuidas suur udutamiskatse tööle hakkab. «Kui me seda mõtet esimestel aastatel teaduskonverentsidel tutvustasime, nägime üllatunud nägusid: mida te räägite? Õhk läheb niiskemaks? Kliima muutub ju kuivemaks!» räägib Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin.

Neil skeptikutel oli õigus: seal, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kust nemad on pärit, lähebki prognooside järgi kliima kuivemaks. Aga see ei pea paika Eestis. Sellin kirjeldab, kuidas ta üritas kolleegidele selgitada: mida soojem keskmine temperatuur, seda rohkem aurab Atlandi ookeanist (seal podiseb Eesti ilmaköök) vett välja ning kihutab tsüklonite toel meie poole.

ÜRO kliimapaneeli raporti järgi suureneb sademete hulk Eestis soojal aastaajal kümme protsenti, Põhja-Norras, Põhja-Soomes ja Rootsis koguni 20 protsenti. Suvekuudel, juulist augustini, on Eestis vihma viiendiku rohkem. Prognoosi ainus helgem külg on see, et kevad muutub ehk pisut kuivemaks.

Seni on uuringud õhuniiskuse puhul lähtunud meteoväljakutest – need on lagedal, muru on niidetud, tuul kannab niiskuse kiiresti minema. Metsas on sootuks teine lugu: tugev vihmahoog teeb metsa märjaks ja see niiskus ei kao sealt ka õhtuks.

Just see oli Olevi Kulli idee: uurida, kuidas mets pideva niiskuse käes toime tuleb. Selgus, et niiskuses elavad puud on stressis, toitained liiguvad puu sees kehvemini ja puud jäävad nälga.

Loe täpsemalt Postimehest.

The post Vihmased suved pärsivad metsa kasvu appeared first on Erametsakeskus.

Maaeluministeerium teatas, et uuest aastast muutus otse- ja üleminekutoetuste taotluste esitamine elektrooniliseks, et muu hulgas lihtsustada taotluste esitamist. Sama muudatus ootab ees ka metsatoetusi.

2018. aastast saab otse- ja üleminekutoetusi taotleda konkreetse toetuse taotlusperioodil vaid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilise e-teenuse keskkonna (e-PRIA) kaudu. Kokku muutus toetuste taotlemise ja menetlemise kord viies maaeluministri määruses.

“Eesmärk on osutada teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega.”

„Muudatused tehti lähtuvalt sellest, et avalike teenuste arendamise eesmärk on osutada teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Suurim kasu taotlejale on see, et tänu PRIA e-teenuse keskkonnas toimuvatele automaatsetele kontrollidele on taotlejal võimalik taotluse täitmisel teada saada vigadest või puudustest taotlusel ja need kohe ka ära parandada, vältides seeläbi hilisemaid võimalikke toetussummade vähendamisi,“ lisas Tamm.

Suurem osa andmetest tuleb nüüd taotlejal esitada PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Kui tegemist ei ole esmataotlejaga, on PRIA e-teenuse keskkonnas taotlejale ühtlasi kättesaadav toetuse menetlemiseks vajalik teave taotleja ja taotletava toetuse kohta.

Muutub ka metsatoetuste taotlemise kord

Sarnaselt põllumajandustoetustele, muutub sellest aastast elektrooniliseks ka Natura metsahüvitise ja metsahoolduseks toetuse taotlemine. Natura metsatoetust, hüvitist Natura 2000 võrgustiku alal ja väljaspool Natura alasid asuvates sihtkaitsevööndites saamata jäänud tulu eest saab tänavu taotleda 4.-23. aprillini. Metsameetme toetust noores metsas hooldusraiete tegemiseks saab taotleda juuni alguses, täpsed kuupäevad on veel selgumas.

Natura hüvitise taotluse saab esitada vaid läbi e-PRIA, metsahoolduseks saab toetust küsida ka läbi metsaühistu. Toetuse taotlemiseks on vaja toimivat ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Taotlemisel saab abi küsida kohalikest metsaühistutest või Erametsakeskuse töötajatelt. Täpsemat infot e-taotluste täitmise kohta ja juhendid e-PRIA veebiteenuse kasutamiseks leiab erametsaportaalist juba kevadel.

Loe Natura hüvitise kohta täpsemalt SIIT.

The post Natura hüvitist saab nüüd vaid elektrooniliselt! appeared first on Erametsakeskus.

Maa Elu toimetaja Riina Martinson kirjutab, et läinud nädalal algasid tema kodumaja kõrval metsas raietööd. Metsafirma esimese päeva töö maantee kõrval tundus ilus ja pere keskel jõuti rõõmustada, et kodu juurde saadakse parkmets. Kui järgmisel päeval neoonvestides mehed maja taha jõudsid, saadi teada, et planeeritakse lageraiet.

Nii Martinson kui naabrid teadsid, et tegu on võõra metsaga ja ükskord see nagunii rahaks tehakse, aga neid jahmatas ootamatus. “Kuidas on võimalik, et lageraiest naabreid ei teavitata ja seda otse suure elamurajooni piiril? Selgub, et tõepoolest on meie riigis asjad nii, et kui linnas ei või oma maa peal oma raha eest teha, mis naabri vaadet häirib, siis metsas küll.”

Kirjutaja ütleb, et nemad said metsafirmaga kokkuleppele. Firma oli metsaomanikule maksnud raieõiguse eest ja tahtsid kindla hulga palke kätte saada, aga kuna nagunii peab lageraie alale puid alles jätma, siis käidi metsapiir läbi ja valiti need puud koos välja. “Veel poetas töödejuht, et rahulolematute naabritega vaidlemine on neil täiesti tavaline töö osa. Õhtul arvutis teemat uurima asudes lõi esimesena vastuseks, et vaevalt mõni päev varem oli kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks esitanud õiguskantslerile pöördumise, milles soovitakse karmistada metsateatiste esitamise tingimusi.

Loe Maa Elust, mida õiguskantslerilt oodatakse.

The post Kas naabrit peab lageraiest teavitama? appeared first on Erametsakeskus.

Kodustiil.postimees.ee:

Jaapani pealinna Tokyosse kavandatav pilvelõhkuja on osa keskkonnasõbralikust projektist, mis peaks lõplikult valmis saama 2041. aastaks.

350-meetriseks kavandatud pilvelõhkuja autor on arhitekt Nikken Sekkei. Ehitist peetakse eriliseks, sest selle terasest ja puidust konstruktsioonid aitavat linnakeskkonda, mis eriti Tokyos on juba tugevalt saastunud, oluliselt rohelisemaks muuta, vahendab Inhabitat.

The post 350 meetrit! Jaapani kõrgeim hoone ehitatakse puidust appeared first on Erametsakeskus.

Keskkonnaministeerium:

Kolmapäeval, 14. veebruaril kogunes keskkonnaministri metsandusnõukogu, kes arutas uue kümnendi metsanduse arengukava algatamise töörühma kuuluma hakkavate liikmete, alusuuringute vajaduse ning lähteülesande koostamise protsessi ajakava üle.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on uue kümnendi metsanduse arengukava koostamise puhul väga oluline, et kogu protsess oleks läbipaistev ja avalik. „Protsessi peavad olema kaasatud erinevad huvigrupid, nii et aruteludes oleksid tippspetsialistid ja teadlased, kes esindavad nii ökoloogilist, sotsiaalset, majanduslikku kui ka kultuurilist aspekti,“ pidas minister Kiisler hea metsanduse arengukava koostamiseks aluseks mitmekülgset ja laiahaardelist kaasatust.

Metsandusnõukogul on uue arengukava koostamisel oluline nõu andev funktsioon, aidates keskkonnaministril langetada otsuseid, kus oleks parimal võimalikul moel arvestatud kõikide huvigruppide vajaduste ja soovidega. Metsandusnõukogu koosneb metsanduse erinevaid huvisid esindavatest ekspertidest ja riigiametnikest. „Me otsime uue arengukava koostamisel ühiskondlikku kokkulepet, kus oleksid läbi vaieldud ja arutatud kõik metsandusega seotud probleemid ning leitud neile tasakaalustatud ja toimivad lahendused,“ kirjeldas keskkonnaminister oma ootusi uueks arengukavaks.

Eesmärk ühiskondlik kokkulepe

Arengukava eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist nii, et see tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali ning võimaldab metsadel ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita oma mitmekülgseid funktsioone.

Metsandusnõukogu kohtumisel tutvustati arengukava koostamise ajakava ning arutati milline saab olema erinevate institutsioonide roll selles protsessis. Samuti diskuteeriti kes oleksid parimad võimalikud tippspetsialistid ja teadlased, aga ka metsaomanike ja riigi esindajad, kes hakkaksid kuuluma metsanduse arengukava algatamise töörühma. Nimelt selgitab arengukava algatamise töörühm kõigepealt välja metsanduse lahendamist vajavad probleemid ning koostab lähteülesande, mille põhjal teeb Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele metsanduse 2021.-2030. aasta arengukava koostamise ettepaneku.
Metsandusnõukogu kohtumisel arutati ka metsanduse arengukava koostamiseks tellitavate alusuuringute vajadust ning nende läbiviimise protsessi.

Lisainfot uue kümnendi metsanduse arengukava koostamise protsessi kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

The post Minister: metsanduse arengukava koostamise protsess saab olema läbipaistev ja avalik appeared first on Erametsakeskus.

Metsä Wood teatas, et Pärnu kasevineeritehases alustasid tööd esimesed tootmistöötajad, kes teevad ettevalmistusi töö alustamiseks. Tootmist plaanitakse  alustada 2018. aasta teises pooles.

Tehase taristu ja esimesed tootmisliinid on peaaegu paigas. 12. veebruaril asuti välja õpetama esimest 16 töötajat ja 5. märtsil tulevad järgmised 12.

Tehasesse võetakse tööle ligikaudu 200 inimest, sealhulgas umbes kümme administratiivtöötajat. Töölisi aitab Metsä Woodil leida Manpower ja administratiivtöötajaid Tammiste Personalibüroo. Vineeritööliste otsimisel tehakse tihedat koostööd ka Eesti Töötukassaga.

„Jaanuari algusest töötab meil juba kaks tõstukijuhti. Objektil töötavad samaaegselt nii töövõtjad kui ka seadmete tarnijad. Saabuvaid veokeid laadivad tühjaks meie tõstukijuhid ja päevas võib tulla lausa kümme veokit,“ ütleb tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn.

„Tehase administratiivkoosseis on juba üsna hästi paigas. Lisaks tehasejuhile ja personalijuhile on Pärnus asuvas ettevõttes arendusjuht, tootmisjuht, tootmise planeerija, kaks töödejuhatajat ning kontrolleri assistent. Ametisse on määratud ka kvaliteediinsener, kes alustab tööd samal ajal kui esimesed tootmistöötajad.“

Soomlased tulevad teadmisi edasi andma

Töölisi õpetatakse ohutult töötama põhjaliku esmase juhendamise teel. „Teeme töötajatele üksikasjaliku esmajuhendamise, kui uus tehas tööd alustab,“ rõhutab Liidemaa-Pärn. „Töötajad saavad teoreetilise ja praktilise väljaõppe nii vineeritootmise kui ka tööohutuse alal. Väljaõpet viib läbi arendusjuht Enn Kull, kes on vineeritöölisi juba aastaid koolitanud.“

Pärnusse tulevad appi tootmisele hoogu sisse andma Metsä Woodi Soome vineeritehaste töötajad. Nii antakse üle teadmised ja tehas saab ohutult tööga algust teha. Veebruari ja märtsi jooksul tuleb kolmel korral ühtekokku 11 tootmisoperaatorit. Masinate esimesed testkäivitused tehakse veebruaris.

Metsä Woodi Pärnu vineeritehases valmistatakse Kesk-Soomes Äänekoskis toodetud spoonist kasevineeri. Uues vineeritehases asutakse tootmist katsetama veebruari keskel. Tootmist plaanitakse Pärnu tehases alustada 2018. aasta teises pooles.

The post Pärnu uus vineeritehas alustab peagi tööd appeared first on Erametsakeskus.

Läänemaa Metsaühistu metsakasutuse spetsialist Allar Luik kirjutas Äripäeva metsanduse lisalehes möödunud aasta lõpus toimunud õppekäigust Lätti, kus muuhulgas käidi ka turberaiete katsealadel.

Metsaühistute ja Erametsakeskuse esindajad käisid möödunud aasta lõpus Erasmus+ projekti FEEC raames tutvumas meie lõunanaabrite lätlaste metsandusega. Programm oli tihe, näiteks käidi külas maaelu nõustamiskeskuses, tutvuti Fortumi kombijaama tööga Jelgavas, samuti kohaliku keskkonnaametiga ja vääriselupaikade inventuuri edenemisega Läti metsades. Kõige sisukamat metsakasvatuslikku arutelu pakkusid metsameeste jaoks turberaiete katsealad.

Luik tegi ülevaate mõnest huvitavamast raiepraktikast, mida nähti WWF-i (Maailma Looduse Fond) näidisalal ja metsaühistu L.V. Mežs liikmete metsades. Üldjoontes on Eesti ja Läti metsad väga sarnased ja analoogseid tööalasid leidub ka Eestis. Mullu septembris vastu võetud Metsaseaduse muudatused võiksid aga täiendavalt soosida taoliste majandusvõtete kasutamist ka meie metsades. Seetõttu oli huvitav näha, millised on lätlaste kogemused turberaiete kasutamisel.

Valikraiete plussid ja miinused

WWF-i Kalna Gavies katsealadel saime esiteks ülevaate valikraiete plussidest ja miinustest. Valikraie võiks metsaomanikule meeldida, kuna sel viisil majandades on kinnistu pidev väärtus kõrgem – välditakse lageraiejärgset metsata metsamaad. Samuti on üldjuhul väiksemad uuenduskulud, sest tavaliselt piisab uue metsa kasvama hakkamiseks looduslikust uuendusest või sellele kaasa aitamisest. Kuna valdavalt raiutakse sellistel aladel just kõige väärtuslikumat küpset puud, võib ka keskmine müüdava tihumeetri hind kujuneda kõrgemaks. Lisaks pakub valikraiega majandatav mets ka rohkem erinevaid kõrvalväärtusi.
Samas on valikraiet keeruline rakendada metsas, kus seda varem tehtud pole ja metsades, mille liigiline koosseis seda ei võimalda. Näiteks ei ole valikraie hea valik hall-lepikus või küpses kuusikus.

Ohuks võib valikraie puhul olla nii liiga tugev raiekraad kui ka liiga vähene raie. Liialt tugeva raie korral tekib sama efekt, mis liiga intensiivse harvendusraie korral. Sel juhul jääb metsa alles liiga vähe puitu ning metsa tootlikkus saab tugevasti kannatada. Liialt väikese mahuga raie korral kasvab aga metsa kahjustamise oht. Sel juhul käiakse masinatega metsas tihedamini, näiteks võib raieintervalliks 10 aasta asemel kujuneda 5 aastat. Paraku kaasneb iga korraga, kui metsas töid teha ka täiendav kasvavate puude ja pinnase kahjustamise oht. Samuti suurenevad sel viisil majandades metsa ülestöötamise kulud.
Valikraiet saab metsas teha sagedamini, kui harvendusraiet. Seega on alles jäävate puude ning pinnase vigastamise oht suur ja selle osas tasub olla äärmiselt ettevaatlik.

Põhilisteks vigadeks, mida lätlased valikraiete teostamisel tähele on pannud, on alusmetsa täielik eemaldamine (nii hävitatakse ka järelkasv) ning kogu surnud puidu eemaldamine. Näiteks kuiv männik on üpris liigivaene keskkond. Kui sellises metsas eemaldatakse surnud puud, kaotatakse ka üks valikraie põhilisi looduskaitselisi väärtusi.

Katsetatakse erinevaid raiemeetodeid

Ringkäigul metsas näitas kohalik metsaomanik paari ala, kus ta oli teinud valikraiet. Kuna raied olid nii värsked, ei olnud seal veel võimalik uuenduse kohta järeldusi teha. Ühes umbes 70-aastases kuusikus oli ta aga proovinud teha paari puu suuruseid häile ja lootis nende häilude uuenemist noorte puudega. Paraku olid need ilmselt liiga väikesed, sest raiutud alal oli uuendust umbes sama palju kui vana metsa all.

Kohaliku metsaühistu L.V.Mežs liikmete metsades tutvusime veerraietega. Küpses männikus oli umbes 10 aasta eest lageraie korras raiutud 1 puu laiused ja 2-3 puu pikkused veerud. Sama suured metsatükid olid esialgu kasvama jäetud. Peale raiet tehti aladel maapinna mineraliseerimine, mis andis hea kasvupinnase kõrval kasvama jäänud metsaosadest pärit puuseemnetele.

Raiutud alad on väga edukalt uuenenud, nüüdseks on seal sirgumas juba 10 aastane mets tihedusega u 30 tuhat puud hektaril. Hiljuti raiuti ka esialgu kasvama jäetud metsaosad, kuhu jäeti alles vaid 1-2 seemnepuud ühe langi kohta. Nende alade uuenemise edukust näitab aeg.

Lisaks turberaiete katsealadele külastasime ka nooremaid metsi, kus oli tehtud harvendusraiet. Kaasikus ja männikus nägime pilti, mida oli hea vaadata. Töövõtted olid sarnased Eesti metsades kasutatavatega ja nende põhimõtted küsimusi ei tekitanud. Kuusikus läks see-eest pilt huvitavamaks, sest puud olid kasvama jäetud väga hõredalt. Eelkõige suure põdrakahjustuse ohu tõttu kohtab Eesti kuusikutes nii kõva harvendust väga harva. Samas märkasime lätlaste kuusiku serval ka jahipukki, ehk suudetakse seda kuusikut edukalt kasvatada hoopis püssiga…

Lätis mainiti mitu korda, et nad kadestavad Eesti metsanduse arengut. On ju ka nende raiemaht kolmandiku võrra suurema metsamaa pindala juures meiega samal tasemel. Meie nägime aga Lätis uuenduslikke töövõtteid, mida hakkas enam soosima ka meie värske Metsaseadus. Küllap on meil selles valdkonnas naabritelt omajagu õppida.

Kommentaar
Uno Jääger, Pärnumaa Metsaomanike Selts

Läti eeskujul vääriksid kindlasti ka Eestis rajamist sellised WWF näidisalad, nagu mullusel õppereisil külastatud „Kalna Gavies” või Salacriva lähedal asuv „Krauklis”, mida mõned aastad tagasi Pärnumaa Metsaomanike Seltsiga külastasime. Eriti oluliseks pean selliste külaskäikude juures just vahetuid vestlusi nende näidisalade metsa- ja põllumaade omanikega. On huvitav kuulata nende selgitusi ühe või teise metsahooldusvõtte kohta.

Näiteks Krauklises tehakse noorendike harvendamisel peenikeste, energiapuuks ja hakkeks sobimatute kaskede väljaraiumist ajal, kui inimestel on tekkinud vajadusel noorte kaskede järele. Kevadel ja varasuvel toimuvad mitmesugused vaba-aja üritused, koolide lõpupeod ja muud pidulikud sündmused, kus on tavaks ruume noorte kaskedega ehtida.

„Kalna Gavies” omanik aga selgitas näidete varal üksikasjalikult, kuidas ta noorendike hooldusel jälgib valgustingimuste ja valitsevate tuulesuundade mõju. Samuti rõhutas ta oma töömeeste metsanduslike teadmiste ja oskuste vajadust. Metsaomanik rääkis, et perioodidel, kui metsatöid ei jagu, leiavad tema töömehed rakendust naabrist põllumehe juures. Kui metsas jälle tööd rohkem, saab ta kogenud mehed tööle tagasi kutsuda.

Noorendikes ei raiu ta kohe kõiki põdrakahjustustega okaspuid välja, vaid laseb neil edasi kasvada. Ta teab, et kahjustusest kõrgemal kasvab puit kiiremini, kui raiutud puu asemele istutatud taim, mida oleks vaja esimestel aastatel ka eraldi hooldada.

+
Õppereisi korraldamist toetas Erasmus+.

The post Läti metsaomanikud proovivad kätt turberaietega appeared first on Erametsakeskus.

Kui müüsid eelmisel aastal metsa või metsamaterjali, tuleb tulud deklareerida. Vaatasime maksuameti lehelt järgi, mida metsaomanikul tulusid deklareerides kindlasti meeles tasuks pidada.

Metsamaterjali ja raieõiguse müügist saadud tulu maksustamisel kehtib erikord metsaomanikele kes ei ole ettevõtjad (FIE-d). Nemad saavad kasvava metsa ja raiutud metsamaterjali müügist saadud kasu edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. See tähendab, et kui metsaomanik müüs 2017. aastal kasvavat metsa (raieõigust) või metsamaterjali, maksustatakse kasu metsatulust hiljemalt 2020. aasta tuludeklaratsiooni alusel.

Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel on võimalik metsa majandamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud maha arvata samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:

• tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses
• metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik metsa majandamise tegevuse kohta esitanud Keskkonnaametile metsateatise ning Keskkonnaamet on lubanud kavandatud tegevuse.

Hoia dokumendid alles!

Tulust võib maha arvata metsa majandamiseks tehtud kulud, mis on dokumentaalselt tõendatud. Metsaseaduse § 16 kohaselt metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Neid kulusid saab tulust maha arvata juhul, kui metsa majandamine on kooskõlas metsaseaduses sätestatuga. Kui metsaseadusega on kehtestatud nõue esitada majandamistegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatis, peab Keskkonnaamet olema lubanud metsateatises kavandatud tegevuse.

Kui metsa majandamiseks tehti kulutusi rohkem, kui metsatulult kasu saadi, saab ka metsa majandamiseks tehtud kulud edasi kanda kuni kolmele aastale.

Tulumaksuga mittemaksustatud toetuse arvelt (sh metsa uuendamise toetus, metsa inventeerimise toetus, metsamaaparandustööde toetus) tehtud kulusid ei saa kasust maha arvata. Näiteks kui metsa uuendamiseks osteti istikuid 875 euro eest ja istikute ostuks saadi riigilt metsa uuendamise toetust 700 eurot, saab maksuarvestuses majandamise kulusid deklareerida vaid omafinantseeringu arvelt ehk 875 – 700 = 175 eurot.

Kui kinnistul, millelt metsa võõrandati, on soetusmaksumus, võib osa soetamismaksumusest tulust maha arvata. Kinnistu hilisemal võõrandamisel ei saa seda osa soetusmaksumusest enam arvesse võtta.

Loe metsatulu maksustamise kohta täpsemalt EMTA lehelt.

Sel aastal saadud metsatulu maksustamise kohta loe lähemalt Sinu Metsa artiklist.

The post Metsatulud tuleb deklareerida appeared first on Erametsakeskus.

Täna tähistavad leedukad 100. iseseisvusaastapäeva. Tegime selle puhul väikse ülevaate Leedu metsadest ja metsandusest.

Metsad on Leedu üks olulisemaid loodusvarasid. Sarnaselt Eestile on sealne metsade pindala ja puidutagavara olnud tõusuteel. 2016. aastal katsid metsad 2,2 mln hektarit ehk umbes kolmandikku Leedu pindalast.

Ligi 40% Leedu metsadest on eraomandis. Lisaks on 10% metsade puhul tegu reformimata riigimaadega. Metsaomanikke on Leedus üle 249 tuhande, nende keskmine metsaomand on  3,4 hektari suurune.

Väljanägemiselt on Leedu metsad meie omadega väga sarnased. Enim kasvab seal mändi (34,8%), kaske (22,2%) ja kuuske (20,9%). Range kaitse all on 1,2% Leedu metsadest, ökosüsteemide või rekreatsioonivõimaluste kaitsepiirangutega 12,2% ja muude kaitsepiirangutega 15,2% Leedu metsadest. Majandusmetsad moodustavad 71,4%, keskmine metsatagavara 1 hektaril on 254 tm.

Leedu metsaomandi kaart, rohelisega on tähistatud erametsad ja reformimata maa. Allikas: Leedu metsanduse aastaraamat 2016.

Raiemaht oli Leedus 2015. aastal 6,7 mln tihumeetrit, sellest 56% raiuti riigimetsast. Tööstuses leidis kasutust 5,4 mln tihumeetrit, eksporditi 1,4 mln tm ja imporditi 372 tuhat tm ümarpuitu.

Puidutööstuses on suurima mahuga mööblitootmine, see moodustab 56% puidutööstuse koguekspordist, 10 protsendiga on seal olulisel kohal on ka paberitooted.

Loe Leedu metsa ja metsasektori kohta Leedu metsanduse aastaraamatust 2016.

Joonised Leedu metsanduse aastaraamatust, esifoto autor on Saulius Stankevičius.

The post Leedu100: kolmandik riigist metsa all appeared first on Erametsakeskus.

Arutelud aastateks 2021-2030 kehtiva metsanduse arengukava üle tulevad tulised, vahendas Aktuaalne kaamera.

Eesti metsa olevik ja tulevik on juba mõnda aega tekitanud teravat poleemikat. Järgmise kahe aasta jooksul peab Eesti ühiskond kokku leppima, milline näeb välja Eesti metsandus järgmisel kümnendil. Alanud on metsanduse arengukava arutelud, kus huvigruppide soovid on üksteisest väga kaugel.

“Arvamused on üsna kaugel üksteisest, eriti, mis puudutab raiemahtu, aga ka see, mis puudutab metsa teenuseid, metsa kasutamist,” tõdes keskkonnaminister Siim Kiisler.

Arengukava üllaks eesmärgiks on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte.

Metsaomanike katuseorganisatsioon Eesti Erametsaliit loodab, et uues arengukavas arvestatakse metsaomanikega senisest rohkem ja näiteks looduskaitselised piirangud majandusmetsas omanikule kompenseeritakse.

“Meie jaoks on oluline see, et metsaomanikul säiliks õigus otsustada oma tegevuse ja omandi üle. See on üks teema, mis võiks olla uues arengukavas selgemalt välja toodud ja lahendatud,” selgitas Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.

13. märtsil toimub keskkonnaministeeriumis arengukava koostamist selgitav koosolek ja seal saavad kõik soovijad sõna sekka öelda. Arengukava aluseks on praegu valmimisjärgus olevad uuringud.

Loe täpsemalt ERR uudisteportaalist.

The post Ootused metsanduse arengukavale on erinevad appeared first on Erametsakeskus.

Eelmisel nädalal toimus Eesti Jahimeeste Seltsis (EJS) riigi olulisemate maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlaud, kus arutati tasakaalu leidmist keskkonnahoius ja looduskaitses. See on võimalik vaid kõigi osapoolte koostöös ühiseid väärtusi kaitstes, leidsid ümalaual osalejad.

Muuhulgas arutati ka eelmisel aastal Eesti Ornitoloogiaühingu algatatud petitsiooni „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“ ettepanekuid jahiseaduse muutmiseks. Kahetsusväärselt tugines petitsioon osaliselt infole, mis ei vasta tegelikkusele ning petitsiooni algatajad olid jätnud avalikkusele palju olulist infot edastamata. Osalise teabe emotsionaalne esitamine sisuliselt eksitas avalikkust, leidsid Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma eelmises avalikus pöördumises. Pärast petitsiooni riigikogule esitamist toimus eelmise aasta detsembris keskkonnakomisjoni istung, kus ei toetatud ornitoloogide ettepanekuid. 2018. aasta algusest alates on maaomanike katusorganisatsioonid ja EJS korraldanud mitu kohtumist, kus linnujahi temaatikat on ausalt, igakülgselt ja faktipõhiselt arutatud. Jahimeeste ettepanek on olnud ka korraldada välismaistele jahikülalistele spetsiaalseid koolitusi, et tutvustada meie seadusi ja tavasid.

Kahjusid peab ennetama ja hüvitama

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Linki arvates peab kehtiv õiguskord kindlustama põhimõtted, millega välditaks liigsete kahjustuste tekitamist maaomanikele või nende ilmnemisel kahjustusi hüvitatama, milleks muuhulgas on ka maaomaniku õigus väikeulukijahti korraldada. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et jahiseaduse muutmine üksikute osade kaupa ei ole kooskõlas viis aastat tagasi osapoolte vahel saavutatud kompromissiga ja see tooks kaasa kogu seaduse ülevaatamise uue kokkuleppe saavutamiseks,“ selgitas Link.

Ümarlaual pakkusid põllumehed kevadiste põllukahjude vältimiseks ka rändlindude heidutusjahi ideed. Põllumeeste tegevusest sõltub suuresti Eestimaa keskkonnaseisund.

Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Olav Kreeni sõnul mõjutab põllumeeste tegevust järjest enam igakevadine haneliste kevadrände ajal tekitatud põllukahju. „Aasta-aastalt on suurenenud rändel olevate haneliste arv ja nende poolt põllukultuuridele ning ka rohumaadele tekitatav kahju”. „Riigi poolt reguleeritud heidutusjaht täiendava meetmena on hädavajalik, et saavutada tasakaal looduse ja toidu tootmise vahel,” lisas Kreen.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk ütles, et kevadise heidutusjahi korraldamise lubamine maaomanikele vähendaks maksumaksja koormust tasuda sadadesse tuhandetesse ulatuvad põllukahjud. „Veelgi enam, heidutusjahi lubamine vabastaks riigikahjude maksmisest,“ lisas Värk.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on jahimehed vajadusel nõus põllumeestele igati vastu tulema ja aitama heidutusjahti läbi viia, kui maaomanik pole ise jahimees. „Kaasaegne jahipidamine on suures osas ühiskondliku tellimuse täitmine,” selgitas Puust. „Veelgi enam, kaasaegne jahindus on looduskaitse, mis on ka meie 2018. teema aasta nimetus,” lisas Puust.

Ühise pressiteate edastasid Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit.

The post Tasakaaluni keskkonnahoius jõuab koos ühiseid väärtusi kaitstes appeared first on Erametsakeskus.

Delfi spordileht tegi intervjuu kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel 1500 meetri jooksus kuldmedali võitnud Andi Noodiga, kes rääkis ka oma treeningharjumustest. Üllatuslikult on treeningutes oluline roll ka mootorsael.

Andi Noot, kes sihib suvel Berliini EMi normi 3.40, on õppinud ja töötanud Luua metsanduskoolis ning seetõttu ka metsatöödega tuttav. Noormees rääkiski, et tema  treeningutes on tähtsal kohal ka mootorsaag. “Metsatöö on ikkagi aeroobne töö. Kui vaadata, mis pulss teeb metsatööl, siis seal on kolm ühes: jooksuharjutus, aeroobne töö ja jõusaal. Mina ei käi kunagi jõusaalis, teen metsas värske õhu käes terve päev tööd, keha on aktiivne,” selgitas Noot Delfile.

Loe lähemalt siit või vaata videost:

The post Sportlase nipp: jõusaali asemel saega metsa appeared first on Erametsakeskus.