Nutitelefoni võitnud OÜ Triaal Audit esindaja Mati käis täna Erametsakeskuse kontoris võidetud telefonil järel.

Täna loosisime välja viis õnnelikku Natura toetuse taotlejat, kes esitasid oma taotluse e-PRIA portaalis ning võitsid mobiiltelefoni Samsung Galaxy A5. Fortuna naeratas Heljule Läänemaalt, Küllile Saaremaalt, Raulile Harjumaalt, Reinule Läänemaalt ning OÜ-le Triaal Audit Võrumaalt.

Kõiki võitjaid on võidust teavitatud ning OÜ Triaal Audit esindaja Mati käis juba täna ka Erametsakeskuse kontoris oma auhinnal järel.

Natura toetuse taotlust saab hilinemisega esitada veel 23. aprillist kuni 17. maini. Kiiremad võidavad, kuna iga hilinetud tööpäeva kohta vähendatakse toetuse summat 1% võrra.

Taotluse soovitame esitada e-PRIA teel. Nii säästate aega ning väheneb ka taotluse menetlemiseks kuluv aeg. Vajadusel abistavad taotluse täitmisel Erametsakeskuse töötajad ja metsaühistud üle Eesti.

Loe Natura toetuse taotlemisest lähemalt SIIT.

Ragnar Kond, ERR.EE: Eestis toodetud puitmajade eksport kasvas mullu viiendiku võrra. Valgamaal veerand sajandit tegutsenud aktsiaselts Ritsu on iga viie aasta järel välja töötanud uue tehnoloogia, et rangemad kvaliteedinõuded võimaldaks hinnaga konkurentsis püsida. Nii on majade tootja samal ajal ka masinaehitaja. Enne on seade ja siis toodang, näitab endises Valga EPT kompleksis 25 aastat tegutsenud aktsiaseltsi Ritsu kogemus. Oma insenerid teavad kõige paremini, kuidas ja millist tööprotsessi uue masina abil lihtsustada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Paljudes välisriikides pälvis tähelepanu Ritsus loodud palkmajaliin, mis suudab lugeda andmeid otse arhitekti jooniselt. Kaks aastakümmet peamiselt palkmaju tootnud ettevõte teeb viimaseil aastail ka moodulmaju, sest nõudlus kasvab.

“Esimesest päevast sain aru, et on võimalik siin, ääremaal ellu jääda, kui sa teed midagi teistsugust, midagi erilist. Nii me alustasimegi masinate tegemisega, mida tookord, 90. aastate algul polnud saada. Keskeltläbi iga viie aasta järel oleme tulnud välja mingi uue liini ja uue toote või tehnoloogiaga,” rääkis AS Ritsu omanik Ants Randmaa.

Puitmajatootjate roll Eesti ekspordis üha kasvab, samas suureneb ka sisetarbimine. Järjest vähem küsitakse tüüpmaju, küll aga enda vajadustest lähtuvaid võtmed-kätte lahendusi.

Et mooduleid saaks näiteks mägedes paika tõsta tehnika abita, hakati Ritsus tegema väikepaneelmaju.

Valgamaal valmistatakse maju või seadmeid ligi neljakümnesse riiki. Suur nõudlus on Aserbaidžaanis ja partnerite seas on ka Iisrael.

“Oleme taas sisenenud Skandinaavia turgudele – Norrasse, Rootsi, seda just elementmajade toel. Samas on endiselt meie tugevad koduturud Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland. Samas on lisandunud Belgia turg ja käesoleval aastal tarnisime esimese maja Uus-Meremaale,” selgitas AS Ritsu tegevjuht Elari Kivisoo, kes on ka Eesti puitmajaliiduasejuht.

Targem ja nõudlikum majaehitaja on kogenud, et lisaks materjali eelistele on näiteks kilpidele soojus- ja viimistlusmaterjalide paigaldamine tsehhis kvaliteetsem, kui teha sama tööd lageda taeva all.

“Samal ajal, kui soojapidavus ja kõik teised näitajad tõusevad, peab kuidagiviisi langema hind. See on juba tööviljakuse küsimus. Ja see ongi, mis on meie sfäär – parem masin, kiirem töö, täpsem töö, vähem vigu, vähem materjali raiskamist,” märkis Ritsu omanik Randmaa.

Puit kogub elamuehituses populaarsust kõikjal üle maailma. Eestis on üle saja puitmajatootja.

Keskkonnaameti ja Maa-ameti pressiteade
26. aprill 2016

Keskkonnaameti tellimusel valmis interaktiivne kaardirakendus, kust saab näha Eestis leiduvaid ristipuid.

Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku ning ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid. Kuna 15 aastat tagasi valminud ristipuude kaardipõhise andmebaasi info aegus ega toonud välja kõiki Lõuna-Eestis leiduvaid ristipuid, tekkis vajadus luua uus kaasaegsetele nõuetele vastav kaardirakendus.

Ristipuude andmebaas ja kaardirakendus on vajalikud selleks, et ristipuid paremini hoida. Maa-ameti rakenduses on võimalik saada ülevaade, kus asuvad kultuurilooliselt olulised mälestusristidega puud ning ootame, et seda kasutavad nii metsa-  ja maaomanikud kui ka detail- ja üldplaneeringute koostajad, kellest võib sõltuda ristidega puude säilimine. Samuti annab kaart kultuuriloolist teavet kombe levikust ning võimalikud huvilised, kes tahaksid ka ise neid puid näha, saavad kaardi põhjal need üles otsida. Kaart on oluline ka kohalikele inimestele, kes saavad kontrollida, kas nende lahkunud lähedaste ristidega puud on alles ning kaardile kantud. Kaart on avalikult kättesaadav kõikidele huvilistele Maa-ameti lehe kaudu.

„Ristimärke lõigatakse ka tänapäeval, seega lisandub mälestusristidega puid aja jooksul rakendusele juurde. Kõik puude märgistajad ja uute ristipuude avastajad võiksid neist rakendusel oleva info ajakohastamiseks teada anda Keskkonnaametile e-posti aadressil liina.laanemets@keskkonnaamet.ee. Sel moel täieneb rakendus pidevalt uute asukohtadega ning ka meie metsaspetsialistid oskavad puude olemasoluga arvestada metsateatisi menetledes,“ selgitas Liina Laanemets, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist.

Uue ristipuude kaardi jaoks kogusid andmeid TLÜ vanemteadur Marju Kõivupuu, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse peaspetsialist Urve Sinijärv ja Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Liina Laanemets. Fotod pildistas kaardi jaoks Arne Maasik, ristipuude tingmärgi kujundas Asko Künnap. Kaardirakenduse tehnilise poole valmistas ette Maa-amet. Rakendus on kasutatav ka nutiseadmega, kasutaja saab kuvada kaardile oma asukoha ja seeläbi leida lähedal asuvad ristipuud. Puude asukohta kuvatakse vaikimisi värskelt valminud täpsel ja infoküllasel Eesti põhikaardil.

Uue ristipuude kaardi esitlemine toimub 27. aprillil RMK Pähni looduskeskuses ja Karula rahvuspargi külastuskeskuses Ähijärvel, 25. mail Võru maavalitsuses ja Põlva kultuurikeskuses. Infopäevadel räägib Marju Kõivupuu ristipuude tähtsusest ja tähendusest matusekombestiku ning kultuuripärandi võtmes, Urve Sinijärv ja Liina Laanemets tutvustavad uue kaardikihi praktilisi kasutamisviise.

Lisainfo:
Ristipuude temaatika: Liina Laanemets
Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist
e-post: liina.laanemets@keskkonnaamet.ee
telefon: 5698 7103

Kaardirakendus: Sulev Õitspuu
Maa-ameti geoinfosüsteemide büroo juhataja
e-post: sulev.oitspuu@maaamet.ee
telefon: 6750 867

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

MAALEHT.EE: Rahandusministeerium soovib valitsuse reservfondist saada miljonit eurot, et eraldada see looduskaitse all olevate kinnistute riigile väljaostmiseks.

Põhiliselt käib jutt eraomanduses olevatest metsamaadest, millel lasuvad looduskaitse alased piirangud pärsivad maaomanikel oma kinnistul majandustegevuse arendamist. Looduskaitsepiiranguid kompenseeritakse maaomanikule aga vaid juhul, kui tegemist on Natura 2000 aladega, piirangualad, mis asuvad väljaspool neid, riigilt mingit hüvitist ei saa.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku hinnangul kahjustab selline olukord nii looduskaitse mainet kui usku õigusriigi toimimisse. „Küsimus on poliitilises tahtes,“ märkis ta.
Maaomanikul, kes seda soovib, on võimalik taotleda, et riik need maad välja ostaks. Paraku venib see protsess visalt, praegu tegeldakse avaldustega, mis antud 2008. aastal. Maade väljaostmist korraldab Maa-amet, viimase hinnangul ollakse võimelised välja ostma 80 kinnistut aastas.

Ühest miljonist eurost piisaks rahandusministeeriumi hinnangul umbes 30 kaitsealuse kinnistu (kogupindala 232 ha) omandamiseks, lahenduse saaksid 2008. ja 2009. aastal esitatud avaldused. Üldse on praegu järjekorras 202 avaldust kogumaksumusega 15,8 miljonit eurot. Tänavu on juba selleks otstarbeks kasutamiseks olemas peaaegu veel üks miljon eelarvelisi vahendeid.
Riik on läbi aegade omandanud umbes 10 442 hektarit looduskaitsepiirangutega kinnistuid koguväärtusega umbes 64 miljonit eurot ehk 6184 eurot/ha kohta.

Eeldusel, et kõikide looduskaitseliste piirangutega maade omanikud esitavad vastavasisulise taotluse, võib keskkonnaministeeriumi hinnangul kuluda kinnistute ostuks umbes 50 miljonit eurot.
Valitsus peaks rahandusministeeriumi taotlust arutama neljapäeval.

Läinud reedel ja laupäeval Tartus Maamessil toimunud raievõistlustel xTREEm CUP 2016 Kevadkarikas oli Eesti parim veel juunioride klassis võistlev Team STIHL’I liige ja Läänemaa Metsaühistut esindav Jarro Mihkelson. Võistluste üldvõit läks sedakorda Leetu, nende raieäss Romas Balciunas tegi tugeva tulemuse 1618 punkti jättes teiseks maailmameistri Jukka Perämäki. Kolmas koht läks Lätti 1601 punktiga Anatolis Selivanovsile.

„Selle kevade esimesed võistlused olid väga osalejate rohked, kokku 37 võistlejat ja puudu oli veel üksjagu tuntud nimesid” rääkis xTREEm CUP 2016 korraldaja Mart Kelk. Sel aastal uue nimega alustanud raiespordi võistlussari on aastatega kogunud populaarsust nii Eestis kui välismaal ja osaleda soovijate hulk kasvab iga aastaga. „Stardinimekiri venib nii pikaks, et enne kipub õhtu kätte jõudma kui medalid kaela saab riputada, aga mis seal salata, tegemist on ka MM-i aastaga ja kõik soovivad võistelda nii palju kui võimalik.” lisas Kelk.

Kevadkarika üks publikumagneteist oli kümnemeetriste mastide langetamine. Fotol on võistlustules eestlastest parim, veel juunioride klassis võistlev Team STIHL’I liige ja Läänemaa Metsaühistut esindav Jarro Mihkelson

Konkurents võistlustel oli ülitihe. Seda näitas ilmekalt võitja selgumine alles viimase ala, laasimise järel, kui Leedu võistleja tõestas oma kvaliteeti ning laasis 15,74 sekundiga ilma vigadeta ja sai 458 punkti. See aga polnud veel päeva parim tulemus, Läti võistleja Gatis Brencis näitas tõelist maailmaklassi, tehes puhta laasimise 14,44 sekundiga. Lõpuprotokollis oli eestlastest parim Jarro Mihkelson, kelle järel sai teise koha Marko Pohlak ning kolmanda koha Luua Metsanduskooli õpetaja Tõnu Reinsalu. Juunioritest oli Eesti parim Jarro Mihkelson, teiseks tuli Meelis Rus Luua Metsanduskoolist ja kolmandaks Markus Mitt taas Luua Metsanduskoolist. Kõik võistlustulemused on leitavad SIIN.

Kevadkarikas toimus Maamessi raames juba 19. korda, aga kunagi varem pole Kevadkarikal langetatud maste – varasematel aastatel on simuleeritud langetamist lasermõõtmiste teel. “Uuenduse otsustasime sisse viia, et pakkuda pealtvaatajatele ja võistlejatele palju enam atraktiivsust ja põnevust. 10 meetrit pika masti langemine ja mataki maapinnale prantsatamine tekitas palju elevust ja püüdis pilke, lisaks kui võistleja tabas ka langetustikku, ei oldud aplausiga kitsid. Uuenduse sisseviiimine oli kindel publiku magnet” tutvustas Kelk. Kes kohapeale ei saanud võistlusi vaatama tulla, sai võistlusi jälgida live-ülekande kaudu internetis, edaspidi on seda võimalik teha kõigil raievõistlustel.

Järgmine raievõistlus toimub 4. juunil Haapsalus, kus peetakse Eesti meistrivõistlused, needki on rahvusvahelised ning oodata on tugevat võistlust. Sarja viimane võistlus toimub 1. juulil Kurgjärvel, kus selgub ka Eesti koondis, kes esindab Eestist Poolas toimuvatel raiemaailmameistrivõistlustel.

Heiki Hepner: Puiduturg on languse faasis. Kõikide sortimentide hinnad peale lehtpuu jämesortimendi on kuuga odavnenud. Lisaks on osa ettevõtteid puidu vastuvõtu lausa peatanud.

Okaspuupalkide keskmised hinnad on aprillis odavnenud ca 2%. Teistest sortidest pisut vähem (1,2%) on odavnenud männipeenpalk. Aastaga on okaspuupalgid odavnenud 3-4%, kusjuures kuusepuit on keskmiselt pisut enam odavnenud kui männipuit.

Lehtpuu jämesortimendi hinnad on kas püsinud samal tasemel või pisut kallinenud. Statistiliselt on suurima hüppe ülespoole teinud kasepakk. Siin on põhjuseks ka ühe ettevõtte poolt vastuvõtu lõpetamine ja statistilisse valimisse uue ettevõtte lisamine, mille kokkuostuhind oli kõrgem. Nii kallines kasepakk ühe kuuga 4,5% ja kvartaliga 5,6%.

Kasepalgi hinnakasv oli nii kuu- kui kvartalitaguse ajaga võrreldes 0,8%. Haava- ja lepapalgi hindades viimase kolme kuuga muutusi ei olnud.

Eelmise aasta aprilliga võrreldes on kõige enam odavnenud lepapalk (10,5%). Haavapalk on odavnenud pisut enam kui 4% ja kasepalk enam kui üks protsent. Ainsana on kallinenud kasepakk 3,5%.

Paberipuiduturg on madalseisus ja jääb vaid imestada, kui madalale siin hinnad lõpuks langeda võivad. Osa ettevõtteid on küll mõne sordi osas hindu pisut tõstnud, kuid suurt pilti see ei mõjuta. Lisaks on mitmed ettevõtted peatanud kokkuostu. Aprillis langesid enam okaspuupuidu hinnad (männipuit 1,9% ja kuusepuit 3,6%), lehtpuidu hinnalangus oli pool protsenti.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes ei saa leht- ja okaspuupuidu vahel sellist piiri tõmmata. Hinnad on tuntavalt langenud ka lehtpuupuidul. Kui võrrelda praegusi keskmisi hindu eelmise aasta aprilli omadega, on siin väikese kasvu (1,8%) teinud männipaberipuit. Kuusepuit on aastaga odavnenud ligi 5%, kasepuit 9,5% ja haavapuit koguni enam kui 12%.

Masendav on olukord metsaomanikele ka küttepuiduturul, kus puidu hind jätkab langemist. Kuuga langes see ligi 2%. Samasugune hinnalangus on ka kolme kuu taguse ajaga võrreldes. Aastaga on küttepuidu hind langenud enam kui 8%, olles kuue viimase aasta madalaimal tasemel.

Swedbank pressiteade: Tootmine Eesti puidutööstuses kõigi aegade kõrgeimal tasemel

Värske statistika näitab, et Eesti puidutööstuse toodangumaht on täna kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Alates 2011. aastast on tootmine Eestis kasvanud 28%, samal ajal kui Euroopa Liidus tervikuna on see langenud. Swedbanki puidutööstuse sektori juht Mait Kaup ütles värsketele uuringuandmetele viidates, et puidutöösturid on mõõdukalt optimistlikult meelestatud ning kaks kolmandikku neist plaanib tänavu käivet kasvatada. Vaata Mait Kaupi 1-minuti videokommentaari:

„Puidutööstus on suurim kaupade netoeksportija teiste tegevusaladega võrreldes ja samuti kõige rohkem kaupade netoeksporti kasvatanud tegevusala alates 2009. aastast,“ märkis Mait Kaup. „Ettevõtjad prognoosivad eksportmüügi osakaalu püsimist käibes varasemaga samal, 73% tasemel.“

„Meie küsitluses osalenud puidutööstuse ettevõtete eksport on välisturgude lõikes hästi hajutatud,“ ütles Kaup. Kõige olulisemaks sihtturuks peetakse Soomet, mis moodustab kogu müügimahust siiski vaid 16%. Järgnevad Saksamaa, Rootsi, Norra ja Läti. Võimaluste kasvu nähakse enim Rootsis, huvitava tendentsina on fookusesse tõusnud Suurbritannia turg, mida plaanib sihtida iga neljas puidutööstur.

Mait Kaup kinnitas, et puidutööstuse tootmisvõimekus on paranenud: „ Swedbanki küsitlusele vastanud puidutööstusettevõtjad planeerivad tänavu investeeringuid enam, kui tööstusettevõtted keskmiselt. Investeeringute teravik on suunatud efektiivsuse kasvatamisele, väga selgelt on tähelepanu alla võetud ka tootearendus.“

Mitu aastat püsinud tööjõupuuduse märkisid puidutöösturid ära ka tänavuses uuringus kui ettevõtte arengut piirava teguri. „Et olukorda leevendada ja konkurentsivõimet parandada on oma tootmise IT abil automatiseerinud või plaanib seda teha rohkem kui kolmandik puidutööstuse ettevõtjatest,“ ütles Kaup. „Ometi pole automatiseerimine tööjõu vajadust oluliselt vähendanud, vaid pigem struktuurselt muutnud. Lihttööliste asemel kasvab aasta-aastalt nõudlus spetsialistide järel, kes oskavad ümber käia keerukate ja kallite masinatega.“

Swedbank viis tänavu kevadel juba viiendat aastat järjest läbi ülevaatliku Eesti tööstusettevõtete uuringu. Viimases uuringus osales 370 siinset tööstusettevõtet. Puidutööstuse ettevõtteid oli nende hulgas 61, kes annavad üheskoos tööd 4627 inimesele ja esindavad 605 miljoni euro suurust sektori müügikäivet.

Põhjalik ülevaade Swedbanki 2016. aasta tööstusuuringust asub SIIN.

Liidia Kaljundi
Kommunikatsioonispetsialist

Swedbank AS
Liivalaia 10, 15040 Tallinn, Harjumaa
Tel: +3728881948
Mob: +37253418435

MAA ELU, Viio Aitsam:

„Praegu oleks selline käik vaid vesi pahatahtlike majandajate veskile,” ütleb Vardi Erametsaseltsi juhatuse liige Taavi Ehrpais.

Keskkonnaministeerium plaanib muuta metsaseadust. Muu hulgas on kavas alandada viljakatel pinnastel kasvavate kuusikute raievanust. Just see muudatus on kõige rohkem arutelu ja ka vastuseisu tekitanud. Vastuseisjad kardavad kuusikute üleraiet, poolehoidjad arvavad, et piiranguid võiks metsade majandamisel olla veelgi vähem.

Vardi Erametsaseltsi juhatuse liige Taavi Ehrpais nende seas ei ole, kes ütlevad, et plaan pole õige, vaid tema arvates ei ole selliseks muudatuseks veel õige aeg.

Esiteks sellepärast, et majandatavate metsade vanuseline struktuur ei ole hea: keskealiste metsadega võrreldes on liiga palju küpseid, üleseisnud metsasid. „Me ei saa praegu neid üleseisnud kuusikuidki raiutud, sest pole hinda ja turgu. Milleks siis minna valmivate kuusikute kallale?”

Teine ja tähtsam põhjus on Ehrpaisi arvates see, et me metsade majandamisel kasutatakse veel liiga palju valevõtteid. „Praegu on metsanduses väga suureks probleemiks, mis meist paljusid murelikuks teeb, et teatud seltskond võltsib takseerandmeid. Keskealised ja valmivad puistud muudetakse küpseks ning raiutakse. Seetõttu jääb aga nii mõnigi tõeliselt küps puistu raiumata, sest puidumüügivõimalused on piiratud. Niisuguses olukorras ei ole õige hakata raiuma kuusikuid, mille sanitaarne seisund on hea ja kus puidu väärtus on alles kasvamas,” ütles Taavi Ehrpais.

Üks muudatus korraga

Ministeerium plaanib sama seadusemuutmisega taastada võimaluse korduvalt eksivatelt metsakorraldajatelt litsents ära võtta (praegu saab tunnistuse ära võtta metsakorraldusfirmalt, muudatus peaks suurendama iga üksiku metsakorraldaja vastutust). Seda tervitab Ehrpais vägagi. Kuusikute teema juurde võiks ta sõnul siis tagasi tulla, kui see muudatus on oma mõju avaldanud ja metsakorralduse maine on puhtam.

Võltsimine on võimalik teatud „eksitustega”. „Juba viljaka kasvukohatüübi ja boniteedi määramine on teatava eksimisruumiga ja, nagu küllalt näha on, „eksitakse” siis sinnapoole, et rohkem raiuda saaks,” selgitas Ehrpais.  Raievanust on võimalik nihutada ka „eksitusega” puistu koosseisu määramisel. Näiteks puistu, kus kasvab kuusk, aga ka 20% haaba ja natuke lepikut. Kohe, kui suurendada haava osa 30 protsendini, alaneb puistu raievanus, kuna arvestatakse selle kaalutletud keskmist (haava raievanus on 40, lepal 30, kuusel 80 aastat ‒ mida rohkem haaba-leppa, seda madalam raievanus).

„Oleks vaja, et selliseid „eksimusi” ei oleks. See pole metsale hea ja see tekitab ka ebaausat konkurentsi,” ütles Ehrpais.

„Peame arvestama ka olukorraga, kus oleme,” lisas Ehrpais. Näiteks Soomes on metsaomanikel raiumine piiranguvaba ja ainus tingimus, mida kõigil täita tuleb, on uus mets asemele istutada. Kuid Eesti olukord on teine. „Soomes vahetuvad metsaomanikud harva, aga meil käib veel tihe kinnistute ost-müük. Viimase viie aastaga on füüsilisest isikutest metsaomanike omandis metsamaad vähem ja juriidilisest isikust omanike osakaal on kasvanud 25 protsendilt 35ni.”

Et ergutada majandamishuvi

Keskkonnaministeerium põhjendab kuusikute raievanuse alandamist vajadusega „võimaldada metsadel siduda maksimaalne kogus süsinikku ja toota maksimaalset omanikutulu”. Ministeerium viitab maaülikooli teadlaste analüüsile, mille järgi on kuuse-enamusega puistutes praeguse küpsusvanuse ja nn majandusliku hinnaküpsuse vahe 25 aastat. Selle ajaga väheneb puistu tootlikkus, juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Vanuse kasvades väheneb juurdekasv ja süsiniku sidumine.

„Huvi metsade uuendamise ning pikema raieringi ja kvaliteetsemat materjali andvate puistute kasvatamise vastu jääb toetusmeetmetest hoolimata väheseks,” nendib ministeerium. „Eesti metsaressursis suureneb majanduslikult väheväärtuslike lehtpuupuistute osakaal ja väheneb okaspuu enamusega ökosüsteemide osakaal. Metsade keskmine vanus ja metsakahjustuste ulatus suurenevad, juurdekasv ja süsiniku sidumine väheneb jätkuvalt.” Sisuliselt on siht hoogustada metsade kasutamist. „Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku, vaid tal jääb alati õigus oma metsa kauem kasvatada,” on rõhutanud ministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik ütles, et tallegi meeldib plaan suurendada metsakorraldajate isiklikku vastutust. „Kui on oht kaotada töö, distsiplineerib see metsakorraldajaid päris kindlasti ja sihilikke „eksimisi” jääb vähemaks.” Kuusikute raievanuse alandamises ei näe ta hooba, mis üleküpsenud kuusikute majandamist hoogustaks, kuid üldisemalt ta selle muudatuse vastu ei ole. „Ma ei tea ühtegi kuusikut, mis oleks raiumata selle pärast, et raievanus pole täis ‒ põhjused on ikka hoopis mujal. Kuid metsaseaduse liberaliseerimist on erametsaliit alati toetanud.”

Metsaseaduse muudatused, milles kokku kümme põhipunkti, on ministeeriumis eelnõu koostamise etapis. Muudatused tahetakse ellu viia järgmise aasta alguses.

Kuuse raievanus

• Kehtiva metsaseaduse järgi on kuuse raievanus viljakamates kasvukohtades (boniteet 1A või 1) 80 aastat.

• Muudatusvariandiga, mis praegu arutamisel, tahetakse kuuse raievanust alandada 60 (boniteet 1A) ja 70 (boniteet 1) aasta peale.

Allikas: metsa majandamise eeskiri, keskkonnaministeerium.

Muudatuste eesmärk

• Kehtestada minimaalne raievanus, mis võimaldab metsadel siduda raieringi keskmisena aastas maksimaalne kogus süsinikku ja toota maksimaalset omanikutulu.

• Soodustada lageraie alternatiivsete raieliikide (turberaied ja valikraie) kasutamist.

• Tõhustada vääriselupaikade kaitset. (Eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.)

• Lihtsustada metsakahjustustest teavitamise ja menetlemise protsessi.

• Kaotada olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.

• Kiirendada metsateatiste menetlusprotsessi ja vähendada halduskulusid.

• Tagada metsakorralduse parem kvaliteet.

• Võimaldada metsa inventeerimisandmete jooksvat uuendamist.

• Ajakohastada metsakorraldusega seotud korda.

• Vähendada toetuste menetlemise halduskulusid ja kiirendada taotluste menetlemise protsessi.

Allikas: keskkonnaministeeriumi eelnõukavatsus

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eesti Erametsaliiduga korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel TASUTA infopäevad teemal “Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK metsameede) ja siseriiklikud metsandustoetused”.

Infopäevad algavad kell 13.00 ja kestavad orienteeruvalt 5 tundi (sisaldab kohvipausi).

Infopäevade toimumisajad ja –kohad:
11. mail Saaremaal (Kuressaare Ametikooli saalis, Kohtu 22);
17. mail Sakus (Harju Taluliidu saalis, Üksnurme tee 8);
20. mail Jõhvis (Jõhvi Kontserdimajas, Pargi 40);
24. mail Viljandis (Viljandi Maavalitsuse saalis, Vabaduse plats 2);
25. mail Tartus (Keskkonnaameti Tartu büroo saalis, Aleksandri 14).

Infopäevadel käsitletavad teemad:

– MAK Metsameetme tingimuste põhiolemus ja olulisemad muudatused;
– siseriiklike metsandustoetuste põhiolemus ja olulisemad muudatused;
– toetuste saamise tingimused, taotluste esitamine ja taotluste menetlemine;
– investeeringute ja tegevuste kontrollimine.

Infopäevad on suunatud metsa majandamisega tegelevatele isikutele sh erametsaomanikele ja metsaühistute konsulentidele.

Lektorid on Helve Hunt (Maaeluministeerium), Triin Suur (SA Erametsakeskus), Gunnar Reinapu (SA Erametsakeskus).

Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 3 päeva enne iga infopäeva toimumist SIIN või www.pikk.ee (vt sündmuste kalender) või www.epkk.ee.

Lisainfo MAK metsameetme osas info@epkk.ee, tel 600 9349 (Maire Vimb),
siseriiklike metsandustoetuste osas kristel.arukask@erametsaliit.ee , tel 652 5888 (Kristel Arukask).

MAK Infopäevade korraldamist toetab Euroopa Liit
Siseriiklike toetuste infopäevade korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

ÄRIPÄEVA lisa:
Kui kümmekond aastat tagasi tuli umbes pool saepalgist Venemaalt, siis nüüd tuleb sealt suures koguses saematerjali.
Eelmisel aastal imporditi kokku 1,08 miljonit kuupmeetrit saematerjali, millest veidi üle poole ehk 51,1 protsenti tuli Venemaalt. Eriti jõudsalt on viimastel aastatel kasvanud kuuse saematerjali import Venemaalt, mullu toodi sealtpoolt Eestisse 76 protsenti kogu imporditud kuuse saematerjalist.

Venemaa saematerjali teeb atraktiivseks veidi madalam hind, põhjamaise kuusepuidu parem kvaliteet ja pikkussortiment. Venemaal on siiani palju saeveskeid, kus toodetakse ka pikemat, kuuemeetrist materjali, mis leiab kasutamist näiteks ehituses.

“Müüdavas spetsifikatsioonis peab sul olema ka kuuemeetrist materjali ja sellises pikkuses saematerjali on kõige mõistlikum osta Venemaalt,” ütles OÜ Combimill Sakala tegevjuht Margus Kohava. “Järeltöötlejatele on Venemaa toore heaks alternatiiviks.”

Kohava sõnul ostavad Combimilli gruppi kuuluvad järeltöötlejad Venemaalt saetoodangut otse tootjatelt, kaup tuuakse kohale autodega. “Venemaa suurte saeveskite varutud mets on sertifitseeritud,” lisas Kohava.

Küsimusele, miks Venemaalt suhteliselt vähe saepalki ostetakse, vastas Kohava, et asi on hinnas. “Logistikakulu on liiga suur. Ja raudteevagunite saadavus on probleemiks,” põhjendas ta.

Aktiivsed pakkujad. Stora Enso gruppi kuuluva, hööveldamisega tegeleva Näpi saeveski tegevjuhi Tõnu Saaberi andmeil impordivad nad Venemaalt 65-70 protsenti vajalikust toormest. Enamik materjalist, peamiselt 5,4 ja 6 meetri pikkune saematerjal ostetakse sisse oma grupi saeveskitest. Stora Ensol on Venemaal kaks saeveskit: Karjalas Impalahtis ja Novgorodi oblastis Nebolši külas.
“Rubla madala kursi tõttu on Venemaal odav saematerjali toota ja toodet eurotsooni müües on neil reservid ning nad saavad hinda reguleerida,” lausus Saaber. “Aga ma ei ütleks, et Eestisse jõudev kaup väga odav on. Kasumi võtavad Venemaa enda saeveskid ära.” Võrumaa saeveski ASi Förman NT tegevjuhi Henni Nassari kinnitusel on nad koduturul korduvalt jäänud Venemaa saematerjali pakkujatele alla. “Nad on aktiivsed pakkujad ja suudavad viia hinna tasemele, kus meil on raske oma toodet müüa,” rääkis Nassar. “On olnud olukordi, kus Eesti ostja on valinud meie saematerjali asemel Venemaa oma. Ma ei tea, mis lõplik hind oli, sest ega ostja ei tule meile ütlema, mis hinnaga ta Venemaalt sai.” Nassar ütles, et venelased konkureerivad saematerjali turul üle Euroopa. “Meil oli kokkupuude ühe Saksamaa tootjaga, kes ütles, et nad ostavad Venemaalt päris suures koguses saematerjali, kuna hind on madalam,” märkis Nassar. “Samas ei saa sugugi väita, et saematerjali hinnad on maas Venemaa odavamate pakkumiste pärast. Tegelikult on kõikjal saematerjali turul kõva konkurents, sest igal pool on ületootmine.”

Kirjad ja telefonikõned. Raplamaal ümarpuitu saagivaja saematerjali hööveldava OÜ Tohuvana Saeveski juhatuse liige Ivo Vahtmäe ütles, et neile pakutakse pidevalt Venemaa saematerjali. “Vahendajad saadavad kirju ja üksikud ka helistavad,” rääkis ta. “Tänavu talvel pakuti saematerjali hea hinnaga, umbes paarkümmend eurot tihu eest odavamalt. Aga nii nagu hooaeg lahti läks, tõusis pakutav hind tasemele, et ei ole mõtet osta.” Vahtmäe lisas, et neil on väike tootmine ja nad saavad kohaliku materjaliga hakkama.

Põlvamaal puitmaju tootva OÜ Varola tootmisdirektori Toomas Heeringu sõnul sai ta tänavu talvel üksjagu palju Venemaa saematerjali pakkumisi, kusjuures tihu eest küsiti mitukümmend eurot vähem. “Eks minagi otsin, kust saaks odavamalt tooret, ent kvaliteedis ma järele ei anna,” rõhutas Heering. “Ostame saematerjali, sealhulgas ka Venemaalt pärit materjali põhiliselt Stora Ensolt, sest suur kontsern tagab kvaliteedi.”

Kommentaar

Kvaliteeti ei saa usaldada

TOOMAS HEERING
Põlvamaa puitmajatootja OÜ Varola tootmisdirektor

Meie ei taha kehvast materjalist toota ega kehva toodet müüa, seepärast ostame toorme kindlatelt partneritelt.

Ehkki igasugused vahendajad pakuvad Venemaa saematerjali väga aktiivselt ja soodsa hinnaga, ei saa ma riskida. Kogemused on õpetanud, et Venemaa tarnijate kvaliteedikindlus on vilets. Me ei ole enam harjunud, et kohale saabunud saematerjali pakk on näiteks porine või materjal on nõutud pikkusesse lõikamata või on materjali vähe kuivatatud.

Pealegi ei võimalda meie tehnoloogia ja masinapark kehva saematerjali kasutada. Me ei saa keset tootmisprotsessi sobimatut materjali välja visata. See, mis läheb masinasse sisse, peab ka välja tulema.

Järeltöötlejad saavad paremat puitu

ULVAR KAUBI
RMK puiduosakonna juhataja

Kui vaadata statistikat, siis järeltöödeldud materjalide – liistud, uksed, aknad, komponendid jm – eksport kasvab. Seega saematerjal ehk puidu esmase töötlemise toodang jääb Eestisse ning lisaks tuuakse saematerjali mujalt juurde. Okaspuu saematerjali, eelkõige kuuse saematerjali import Venemaalt kasvab. Venemaalt saab tihedama süüga puitu, kui Eesti mets kasvatab. Järeltöötlejad saavad sellest teha parema kvaliteediga toodangut.

TARTU POSTIMEES, Vilja Kohler:

PRÜGI. Inimtühjad kohad on täis inimtegevuse jälgi, alates prügistest lõkkekohadest kuni Alam-Pedja looduskaitsealal tsiklite ja autodega üles küntud luhtadeni. Paranemismärke pole, olukord on aasta-aastalt hullemaks läinud.

Kolm-neli kalameest, puuladvas passiv väike-konnakotkas, vee kohale kaarduvad remmelgad – Emajõe kaldad pakuvad Kärevere sillast allavoolu sõitjale romantilist vaheldusrikast vaatepilti. Kui keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse bioloog Jan Siimson paadil käiku aeglustab, jääb romantikat vähemaks.

Läbi Kärevere looduskaitseala voolava Emajõe paremkaldal traavib vabalt ringi suur hundikoer, võpsikust paistavad suur plastkanister, tühjade pakendite ja joogipurkidega lõkkeasemed ning vees hulbib mitut marki õlle purke.

«Prügi siin jätkub,» tõdes keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. Seda tõendavad Kärevere ja Kärkna vahel matkaraja puhkekohta kuhjatud suured punnis prügikotid. «See on jäämäe veepealne tipp,» märkis Kaili Viilma. «Jõudsime siit sügisel koos Eestimaa looduse fondiga korraldatud talgutel kokku korjata vaid suurema rämpsu ja sedagi on küllalt.»

Üha rohkem prügi

Suurem osa rämpsust koosneb ühekorragrillidest, liha- ja vorstipakenditest, tühjadest pudelitest ning Läti kirjadega õllepurkidest ja kalasöödakottidest. Nagu halvaks tavaks saanud, ei puudu siitki autorehvid.

«Millegipärast teeb loodus paljud inimesed nõrgaks,» ütles Jan Siimson. «Jõe äärde tulles on nad palju tugevamad, söögi- ja joogipoolis kaalub ju palju rohkem kui tühjad pakendid ja taara. Aga nagu näha, prügi ei jõuta enam ära viia.»

Korralikumad prügistajad on oma jäätmed pannud kaasa võetud prügikotti, kuid selle äraviimine on neile üle jõu käinud.

Emajõel on Kaili Viilma ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Tartumaa metskonna metsaülema Toomas Haasi sõnul kõige prügisemad kaldad Puhja vallas Reku kandis, Kärevere sillast pisut allavoolu ning Tartust Praagani.

«Kõik mahajäetu on peamiselt kalameeste träna,» rääkis Toomas Haas. «Eriti on seda näha Tartust Praagani, kus on palju selliseid rämpsuseid kohti, kuhu pääsebki ainult paadiga. Mehed lähevad kalale mitmeks päevaks, kaasa võetakse seda ja teist ning jäägid jäetakse laagripaika.»

Kaili Viilma sõnul jätavad inimesed endast kaitsealadele üha rohkem sobimatuid jälgi, olgu selleks siis prügistatud kohad, keelatud kohas telkides «välikemmerguks-miiniväljaks» muudetud metsaalused või Alam-Pedjal autode ja maastikusõidu mootorratastega kraavitatud Emajõe luhad.

«Alam-Pedjalt tuleb meile üha rohkem kaebusi,» kinnitas keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo inspektor Keiu Poderat. Kõige rohkem eksitakse seal kalapüügieeskirja vastu, samuti ei peeta kinni vanajõgedel mootorpaadiga sõidu keelust ning sellest, et Kärevere sillast Võrtsjärveni ei tohi paadiga sõita kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis.

Onnid puu otsas ja maas

Lisaks löövad paljud kalamehed laagri üles endale meeldivas, kuid keelatud kohas. «Ametlikke laagriplatse on kaitsealal üleujutuste tõttu vähe,» nentis Poderat.

Ta lisas, et paljud inimesed pole ka kaitseala piirangutest teadlikud, tihti öeldakse inspektorile, et oi, ma ei teadnudki, et siin on kaitseala. «Mõnest on näha, et ta tõesti ei teadnud,» märkis Poderat. «Aga üks kalamees on meile enam-vähem samas kohas juba oma kaheksa korda nii teatanud.»

Uue trendina on hakanud Alam-Pedjal pea inimtühja Palupõhja küla ümbruses kerkima uusehitised, mille suhtes keskkonnaametnikud ja RMK töötajad ei ilmuta terakestki sallivust.

«Alam-Pedjale on tekkinud uusasukad, kodutute tüüpi inimesed,» selgitas Toomas Haas. «Nagu soojaks läheb, on nad platsis ning ehitavad endale puu alla või puu otsa roigastest ja kilest või muust kättesaadavast materjalist onne, mida lammutamas käime. Suvel-sügisel korjavad nad marju-seeni, külma tulles jätavad maha oma elutegevuse jäägid: taara, konservikarbid ja pakendid.»

Kaili Viilma sõnul pole keskkonnatöötajad selle vastu, kui inimesed käivad looduses ja ka kaitsealadel. «Kuid kindlasti ei tohiks inimesed oma käikudest loodusesse jälgi jätta ning enne kaitsealale minekut on vaja selgeks teha, kus ja millal võib seal liikuda,» toonitas ta. «Kaitsealadel ei hoia me ainult Eesti rikkusi, need on kogu Euroopa Liidu rikkused.»

Kuigi maailm paraneb aeglaselt ning keskkonnatöötajate hulk ametnikke koondavas Eestis aina väheneb, loodab Viilma, et meie veekogude kaldad ja metsaalused muutuvad tasapisi sama puhtaks, nagu on suurte teede ääred, mis 1990. aastatel olid kaetud ühtlase rämpsukihiga. Oma panuse sellesse annab RMK, kes peidab Tartumaal tänavu kõige suurematesse omavolilistesse prügilatesse, Tartu linna lähivaldade metsadesse videokaamerad.
———————

Tonnide kaupa prahti

•    Riigimetsa majandamise keskus (RMK) koristas 2015. aastal Tartumaa metsadest ja veekogude kallastelt kokku 0,9 hektarilt ligi 26,4 tonni prügi. Lõviosa, pea 26,2 tonni, oli sellest lihtprügi ja 237 kilo ohtlikud jäätmed.

•    RMK-l kulus mullu Tartumaal prügi koristamiseks 6775 eurot ja 70 senti.

•    Kogu Eestist koristas RMK 2015. a riigimetsadest ja -maadelt 572,2 tonni ehk umbes 38 rongivagunitäit prügi, selleks kulus 145 000 eurot.

Allikas: RMK

ARIPAEV.EE, Marge Väikenurm:

Eesti majatootjad on juba ehitanud pagulasmaju Saksamaale, kuid täit hoogu ei ole nad kätte saanud.

Kui Äripäev mullu oktoobris kirjutas, et Eesti puitmajatootjatel alles käivad läbirääkimised, siis praeguseks on esimesed tööd juba teele läinud.

„Turg alles avaneb, selle kestvust prognoositakse 5 kuni 90 aastani: pagulastele on vaja esialgset eluaset, püsivat eluaset, siis koole ja lasteaedu. See on pikk protsess. Päris hea hoog on võimalik sisse saada,“ usub Akso-Hausi juhatuse liige Andres Samarüütel.

Akso-Haus on lõpetanud kaks projekti, mis mõeldud pagulastele Saksamaale. Veebruaris-märtsis saadeti Saksamaale 45 moodulmaja, praegu käivad läbirääkimised uuteks lepinguteks. „Järgmised mahud on tuhandetes moodulites,“ avaldas Samarüütel.

Tänavu tahab Akso-Haus käivet kahekordistada. Kui õnnestuvad ka pagulastele mõeldud projektid, kasvaks käive veelgi enam.

Moodulmajategija Harmet ei ole varem Saksamaale müünud, kuid see muutus eelmisel aastal. „Saime käe valgeks. Tegime sinna energiafirma kontorid, kuid ka pagulaste maju, aga olime ainult mooduli tootja – ehitaja või peatöövõtja ei olnud. Saksa turg andis käibele kindlasti juurde,“ rääkis Harmeti juht Toomas Kalev, kes samas ennustab Poola kui konkurendi tõusu, eriti Saksamaal. „Oleme natuke hädas Saksamaa turu saamisega, kuna Poola tehased on vahel, aga tahame Saksamaale minna, sest seal on ikkagi 80 miljonit inimest.“

„Potentsiaali on küll,“ usub Nordic Houses müügidirektor Margus Pauts. Ka Nordic Houses on pagulastele maju teinud.

Kõige suurem niinimetatud pagulasmajade tellija ongi Saksamaa. „Nad võtavad väga palju ehitajaid Sloveeniast, Poolast või Leedust. Eks koduturg ise ehitab väga hoogsalt – üritavad tööd ka koju jätta. See ei ole veel Eesti puitmajasektori äri,“ andis hinnangu puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil, kuid lisas, et ilmselt siis, kui tänavuse aasta statistikat kokku lüüakse, on pagulasmajade ehitamisega seotud numbrid suuremad.

„Oleme palju pakkumisi teinud, aga ühegi projekti tegemiseni ei ole jõudnud,“ tõdes aga puitmajade tootja Matek juht Sven Mats, kes teab Eestis kokku ehk kolme ettevõtet, mis on vaid neli-viis projekti saanud. „Eeldasin, et seda tööd tuleb rohkem.“

ARIPAEV.EE, Väinu Rozental:

Läti piiri läheduses asuvad metsavarumise firmad naudivad olukorda, kus metsamaterjal maksab Lätti müües kohati umbes viiendiku võrra rohkem kui Eestisse müües.

Eriti varmalt müüakse Lätti kuuse saepalki. Seda tõendab ka statistika, mille järgi on kuusepalgi väljavedu Lätti viimastel aastatel kasvanud. Samas pole see sugugi mõjutanud kuuske saagivaid Eesti saeveskeid – toorme puuduse üle ei kurda keegi.

„Lätis on toormest puudus ja see omakorda on tekitanud hinnatõusu,“ rääkis metsandusfirma OÜ Lignator Mets metsaülem Magnus Karukäpp. „Kui Lätis oli aastaid tagasi majanduskriis ja riik oli pankrotiohus, tõsteti riigimetsas ajutiselt raiemahtu. Majandusolukorra stabiliseerudes lõpetati riigimetsast lisaraied ära.“

Loe lisa SIIT

Vaatamata sellele, et juba 2015. aasta algus tõi kaasa tuntava puiduhindade languse, ei ole puiduhinnad ka tänavu esimeses kvartalis tõusnud. Erametsa statistika järgi on okaspuu standardpalkide hinnad jäänud aastavahetuse hindade tasemele. Peenpalgid on kolme kuuga pisut odavnenud. Aastataguse ajaga võrreldes on kõige vähem odavnenud kuusepeenpalk (ca 2%) ning enim männipeenpalk (ca 6%). Männi- ja kuuse standardpalkide hinnalangus on aastaga olnud 3%.

Lehtpuu jämesortimentide hinnad on erametsa statistika alusel aasta kolme esimese kuuga kas kergelt kasvanud või jäänud samale tasemele. Hinnakasv on siiski küllaltki väike, jäädes alla 2%. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik sordid odavnenud, millest lepapalk kõige enam (10,5%).

Paberipuiduturul on hinnad väga pikalt maas olnud ja muutusi ei toonud siin ka aasta esimene kvartal. Hetkel on kõige kallimaks paberipuidu sordiks männipaberipuit.

Küttepuidu hind on sarnaselt paberipuidu hinnale erakordselt madal ning aasta algus on toonud veel täiendava hinnalanguse. Kindlasti on küttepuidu hinda negatiivselt mõjutanud soe talv, mis oluliselt on vähendanud kohapealset nõudlust. Erametsa hinnastatistika järgi langes küttepuidu hind tänavu aasta esimese kvartaliga enam kui 7%, jäädes pidama tasemele 21,68 €/tm.

Loe lähemalt SIIT

ASi Estonian Cell müügikäive kasvas 2015. aastal 13% ehk 8,8 miljoni euro võrra, ettevõtte müügi- ja tootmismahud jõudsid rekordilisele tasemele. Ettevõtte lõpetas aasta positiivse tulemusega jõudes tugeva müügitulemuse ja efektiivsusinvesteeringute toel kasumisse.

2015. aastal oli Estonian Cell müügitulu 77,9 miljonit eurot ja toodetud puitmass eksporditi jätkuvalt 100%-liselt erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse. Ettevõte otsib aktiivselt uusi sihtturge, millise tulemuslikkust kinnitasid 2015. aastal alustatud tarned Lõuna-Aafrika Vabariiki. Ekspordi sihtriikide edetabeli eesotsa tõusis taas Saksamaa 22%-ga, järgnesid India, Prantsusmaa, Itaalia ja Lõuna-Korea. Ettevõte müüb puitmassi enam kui 30 riigi paberitööstustele.

2015. aastal püstitati järjekordsed müügi- ja tootmismahtude rekordid. Paberitööstuste poolt kõrgelt hinnatud haava puitmassi tootmismaht kasvas mullu 2% võrra ehk 169 tuhande tonnini. „Tootmismahtude kasv saavutati üle-eelmisel aastal käivitatud uue pakkepressi investeeringu tulemusel, mida toetas üldine tootmisliini töökindluse optimeerimine,“ selgitas juhatuse liige Siiri Lahe. Müügimahtude tõus oli veelgi märkimisväärsem. Võrreldes 2014. aastaga turustati puitmassi 6% võrra rohkem ehk müügimaht kasvas 173 tuhande tonnini.

Ka majandustulemuse paranemise seisukohast oli 2015. aasta ettevõtte jaoks tähendusrikas. „Varasemate aastate investeeringud täitsid oma eesmärgi ning kombinatsioonis müügimahtude ja – hindade kasvuga jõudis ettevõte 2015. aastal kasumisse,“ kommenteeris Lahe. Ettevõtte finantsjuhi sõnul ei saa saavutatud kasumit siiski pidada jätkusuutlikuks, kuna selle saavutamisel mängis suurt rolli erakordselt kõrge maailmaturu hind ja soodne valuutakurss. “Tänase hinnatasemega oleks tulemuseks olnud ümmargune 0, “ nentis Lahe.. Aruandeaasta puhaskasum oli 2,8 miljonit eurot, mis aitas vähendada ettevõtte tegutsemisperioodil kuhjunud kahjumit 19 miljoni euroni.

Oluline muudatus toimus 2015. aasta lõpu seisuga ka laenuandjate ridades. Koostöös Swedbanki ja SEBga refinantseeriti täies mahus tehase rajamise eelse laenu jääk – 26.4 miljoni eurone laenu põhiosa ja 10 miljoni eurone käibekapitali laen. Lisaks on ettevõttel võimalus suurendada laenukapitali 10 miljoni euro võrra, kui ettevõtte nõukogu peaks heakskiidu andma juhatuse poolt ette valmistatud kasvuinvesteeringute paketile.

Majandustulemuse paranemine annab ettevõttele ka võimaluse järk-järgult tagastada kriisiaastatel ainuomaniku poolt tehtud rahasüst. Heinzel Holding GmbH kandis ettevõttesse strateegiliste investeeringute programmi finantseerimiseks 2012-2013. aastal kokku 17 miljonit eurot. Efektiivsusinvesteeringud olid möödapääsmatud, et taastada ulatuslikus ja järjest kuhjuva kahjumis oleva ettevõtte elujõulisus. Pankade nõudel vormistati investeeringute finantseerimiseks antud omaniku laen aktsikapitali laiendusena. Paranenud majandustulemus võimaldab omaniku laenu tagastada viies võrdses osas aastatel 2016-2020.

Tehase kuluefektiivsus on paranenud ennekõike tänu 11 miljoni eurosele investeeringule biogaasi kompleksi. Investeeringu tulemusel tootis ettevõte 2015. aastal üle 5 miljoni m3 biogaasi. Praegu asendatakse juba enam kui kolmandik varasemast maagaasi sisseostust enda toodetava biogaasiga. Lisaks majanduslikule efektile väärib äramärkimist seonduv süsiniku jalajälje vähenemine samuti enam kui 30% võrra. Kahe viimase aasta tootmismahtude tõusu on toetanud 2013. aastal tehtud 5 miljoni eurone investeering uude pakkepressi, mis kokku on aidanud tootmismahtu kasvatada enam kui 10% võrra.

Jätkusuutliku kasumini on Lahe sõnul siiski veel pikk tee minna. „Nagu 2016. aasta on näidanud ei tohi lootma jääda ettevõtte kontrolli alt väljas olevale turuhindade arengule. Jätkame tööd sisemiste protsesside efektiivsusega. Paralleelselt taotleme valitsuse kontrolli all olevate energiamaksude kooskõlla viimist Euroopas energiaintensiivsele tööstusele kehtivate põhimõtetega. Ilma nende sammudeta ei ole tehase puitmassi omahind eksporditurgudel konkurentsivõimeline,“ selgitas Lahe.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tegu on viimase aastakümne ühe suurima Eestisse tehtud välisinvesteeringuga rajamismaksumuses ca 153 miljonit eurot. Lisades vahepealsete ja viimaste aastate investeeringud on tehasesse investeeritud kokku 176 miljonit eurot.

Ettevõttes töötab 85 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd viiesajale inimesele. Estonian Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – 2015. aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro. Estonian Celli ainuomanik on Austria juhtiv paberitööstusettevõte Heinzel Holding GmbH.

Lisainfo:
Siiri Lahe
juhatuse liige
AS Estonian Cell
Siiri.Lahe@estoniancell.ee

Sihtasutus Erametsakeskus võtab 30. maist kuni 15. juunini 2016 vastu Metsameetme toetuse taotlusi (metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus). Toetuse abil saab taastada kahjustatud metsa ja teha vajalikke hooldusraieid.

Metsameetme toetusraha jagatakse esimeses järjekorras neile, kes peavad toime tulema ulatuslike metsakahjustustega. Järgmised prioriteetsed tegevused on hooldusraie, metsapuude taimehaiguse ja –kahjustuse ennetamine ning ulukikahjustuste ennetamine.

Töödega võib alustada juba järgmisel päeval pärast toetustaotluse esitamist. Loodusõnnetuse või tulekahju korral võivad kahjustused olla kõrvaldatud ja mets taastatud taotluse esitamisele eelneval aastal.

„Metsaomanike toetamist hooldusraiete tegemisel peavad prioriteetseks nii riik kui ka metsaühistud, sest nagu toetuse nimigi ütleb, sõltub sellest tegevusest meie erametsade elujõulisus ja tuleviku puidutagavara,“ ütles SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. „Paljuski just tänu metsaühistute selgitustööle ja toetusvõimalusele on hooldusraiete tegemine erametsades viimastel aastatel mitmekordistunud ja meie erametsades on üha rohkem näha ning tunda peremehekätt.“

Täpsema info toetuse taotlemise tingimuste kohta leiate erametsaportaalist: http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/metsa-majandusliku-vaartuse-parandamise-investeeringutoetus-meede-1-5-1/

Toetustaotluse saab kõige kiiremini ja mugavamalt esitada e-PRIAs (epria.pria.ee/epria). Elektroonilise taotluse allkirjastamiseks on vajalikud ID-kaart, ID-kaardi lugeja ja PIN-koodid või Mobiil-ID. Täpsema juhendi saate aadressilt http://www.eramets.ee/toetused/e-teenused/

Metsaomanikel, kes vajavad abi toetustaotluse täitmisel ja kel endal metsanduse vallas teadmisi napib, tasub töid kavandades pöörduda kohalikku metsaühistusse; kontaktid leiate erametsaportaalist: http://www.eramets.ee/uhiselt-tegutsedes/maakonniti/

Maikuus toimuvad metsatoetuste tasuta infopäevad üle Eesti; lähema info leiate erametsaportaalist: http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/mais_toimuvad_metsandustoetuste_infopaevad_ule_eesti/

Lisainfo: e-posti teel metsameede@eramets.ee, telefonidel 683 6065, 673 6034 ja SA Erametsakeskus kontoris (Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn).

KINNISVARAUUDISED.EE:

Eesti kapitalile kuuluv metsafirma K.A.T. & Ko AS kaasab ligi 400 hektari metsamaa tagatisel raha olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks ja metsandusliku tegevuse laiendamiseks. EstateGuru partneri Marek Pärteli sõnul on tegemist esimese EstateGuru laenuga, mis on tagatud metsamaaga.

Marek Pärtel lisas veel, et tulenevalt investorite suurenenud soovist hajutada investeeringuid erinevat tüüpi varaklasside vahel, on EstateGuru välja pakkunud just sellise investeerimisvõimaluse.

Tema sõnul on laenu intress investoritele 11% aastas, laenusumma 210 000 eurot, igakuise intressimaksega tagasimaksegraafikuga ning perioodiga 24 kuud. Tagatiseks pakutava metsamaa turuväärtuseks on LVM Kinnisvara hinnanud 370 000 eurot. Laenuvõtja AS K.A.T. & Ko on pikaajalise tegevusajalooga ning heade majandusnäitajatega ettevõte, igakuiseid intressimakseid teenindatakse ettevõtte jooksva majandustegevuse tuludest (metsa ülestöötamisteenus, transporditeenus, puidukaubandus jmt). EstateGuru tagatisagendi kasuks seatakse tagatiseks võetavale metsamaale 1. järgu hüpoteek.

“Metsamaade puhul on väga oluline riskide ja tagatiste õiglane hindamine. Projekti analüüsimisel oleme täiendava riskianalüüsi tarbeks kasutanud ka Eesti juhtiva raieõiguste enampakkumiste keskkonna AS Timber metsaekspertide eksperthinnangut. AS Timber hinnangul on  tagatiseks pakutavate kinnistute kiirmüügihind (30 päevase müügiperioodi korral) 326 800 eurot. Eksperthinnang tugineb www.timber.ee kasvava metsa raieõiguste enampakkumiskeskkonnas läbi viidud tehingute statistikale, AS Timber metsaekspertide hinnangule ning metsamajandamiskavas Keskkonnaameti poolt kinnitatud takseerandmetele,”  ütles Pärtel.

EstateGuru on suurim kinnisvaralaenude ühisrahastuse keskkond Baltikumis. Tänaseks on estateguru.co keskkonnaga liitunud juba üle 3600 investori 27-st riigist.

UUDISED.ERR.EE:

Lõketest, suitsukonist või põllutöömasinast lennanud sädemest saab iga päev alguse mitu tulekahju. Riigi ilmateenistuse kodulehel kuvatav tuleohukaart näitab, et suur osa Eestist on hetkel äärmiselt suure tuleohuga. Arvestades tuleohtu ning seda, et lahtise tulega käiakse ümber hooletult, saavad päästjad iga päev väljakutseid maastikupõlengutele. Enamik tulekahjusid on alguse saanud hooletusest lõkke tegemisel, aga ka suitsetamisest või põllutöömasinast lennanud sädemest. Ka näiteks ATV-dega ei ole mõistlik minna sõitma pinnasele, mis on kergesti süttiv.

Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhi Raido Metsa sõnul on ohtlikke ning suure kahjuga pinnasetulekahjusid võimalik vältida olles hoolikas ning järgides tuleohutusnõudeid. „Praegu ei ole võimalik mööda vaadata asjaolust, et enamus Eestist on väga suure tuleohuga. Iga vale otsus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua suure õnnetuse, mis ei ohtlik mitte ainult loodusele vaid võib kaasa tuua ka inimohvreid ja suurt varakahju,“ selgitas Mets.

Sel aastal on kulupõlengute tagajärjel viga saanud kaks inimest, eelmisel aastal hukkus üks inimene.

Suure tuleohuga alad:Suur osa Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestist. Lääne- ja Ida-Virumaa ning Saare- ja Hiiumaa. Lähipäevade ilm ei tõota olukorra leevenemist. Temperatuur küll langeb, kuid vihma enne nädala lõppu ja uue algust ei lubata. Kui seda ka tuleb, siis ainult kohati ning mitte terves Eestis. Päästeamet kuulutas juba 9. aprillil välja suure tuleohuga aja ning see tähendab, et kuni seda ei ole sügisel ametlikult tühistatud, võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Riigi ilmateenistuse kodulehelt saate kaardilt hea ülevaate, kus tuleoht on kõige suurem. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.

Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhi sõnul ei tohi ka siis, kui kasutate spetsiaalselt lõkketegemiseks ettevalmistatud kohti, valvsust kaotada, sest pinnas võib selle läheduses äärmiselt kuiv olla ning kergelt süttida.

„Maastikutulekahjude kolm kõige sagedasemat põhjust on ette valmistamata lõkkekoht, ebasobiv tuule suund ja kiirus ning ohutusvahemaade eiramine. Ära unustada ei tohi ka seda, et kui te oletegi kõiki muid tuleohutusnõudeid täitnud ja jätate lõkke siiski järelvalveta, ei pruugi nendest nõuetest enam väga midagi kasu olla, seda eriti siis, kui on suur tuleoht. Seega, tule tegemine nõuab keskendumist ja pidevat järelevalvet tuletegijalt,“ selgitas Mets.

Keskkonnabussi reis – LOODUSKAITSEKUU ERI!

Pühapäeval, 15. mail kell kell 10.30 kutsub Tartu Loodusmaja kõiki loodusesõpru tähistama looduskaitsekuud matkaga Jõgevamaal Kalevipoja radadel koos Vahur Sepaga. Matkatakse Linnutaja linnamäe ümbruses, tutvume mäkrade ja kobraste elukorraldusega ning  kuulatakse Vahuri pajatusi suhestumisest loodusega. Samuti räägitakse lähemalt hirmudest looduses ja kuidas nendega toime tulla.

NB! Vajalik ilmastikukindel ja matkamiseks sobilik riietus ning mugavad jalanõud.

Registreerumine telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

Osalustasu täiskasvanutele 10 eurot, koolilastele 5 eurot, eelkooliealised tasuta. Hinnas sisaldub lõunasöök.

Väljumine pühapäeval, 15. mail  kell 10.30 Vanemuise alumisest parklast. Tagasi Tartus oleme hiljemalt kl 17.00.

Keskkonnabussi sõite toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:

Tartu loodusmaja

tel 736 6120

e-post: info@teec.ee

www.tartuloodusmaja.ee